2008. aastal puhkenud kriisi keerises kaotas riik 2009. aasta veebruarist pensionide tasuta kojukande. See puudutas ligi 100 000 pensionäri ning seeläbi hoiti kokku üle 26 miljoni krooni ehk 1,7 miljoni eurot.
Nüüd tuuakse tasuta pensionid ja toetused kätte vaid erandjuhtudel, näiteks sügava puudega töövõimetuspensionäridele. Riigi otsus kasvatas oluliselt sõltuvust sularahaautomaatidest ja nende klientide arvu. Näiteks Swedbanki andmeil kasutas enne muudatusi sularahaautomaati iga kolmas seeniorklient, aasta hiljem aga juba iga teine. Oluliselt kasvas ka pensionäride kaardikasutus.
Teisisõnu sundis valitsuse otsus pensionärid panga rüppe. Eile teatas aga regionaalminister Siim Valmar Kiisler, et tuleb tõsiselt kaaluda, kas sularaha kättesaadavust ehk pangaautomaatide olemasolu nõuda seadusega, kuna alati internetipangast ei piisa. Ehk selle asemel, et luua sularaha kättesaadavuse parandamiseks vastavad tingimused, kavatseb riik taas kasutada sunnimeetodit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kujutage ette olukorda, kus Eesti Energia ühel hetkel teatab, et nüüd on kõik - Virtsu nad enam voolu ei saada, sest see pole kasumlik, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Hannes Sarv.
Kui Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets pakkus vahetult enne euroga liitumist 2010. aasta lõpus välja idee uueks Tiigrihüppeks – muuta Eesti sularahavabaks –, võeti see vastu nii toetusavalduste kui ka kriitika saatel.
Swedbank plaanib tänavu teisaldada 32 pangaautomaati, millest kümnekonna asukohta muudetakse.
Küberturvalisus peaks olema igaühe igapäevaelu lahutamatu osa. Olenemata sellest, kas oled eraisik, väikeettevõtja või suurfirma juht, mõjutab digitaalne maailm paratamatult kõiki, kes internetis toimetavad. Tele2 ärikliendi erilahenduste ja IT-teenuste juht Janek Jaago selgitab, miks on vähemalt esmane digikaitse hädavajalik igale kasutajale.