• OMX Baltic0,00%0,00
  • OMX Riga0,00%0,00
  • OMX Tallinn0,00%0,00
  • OMX Vilnius0,00%0,00
  • S&P 5000,00%0,00
  • DOW 300,00%0,00
  • Nasdaq 0,00%0,00
  • FTSE 1000,00%0,00
  • Nikkei 2250,00%0,00
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%105,43
  • OMX Baltic0,00%0,00
  • OMX Riga0,00%0,00
  • OMX Tallinn0,00%0,00
  • OMX Vilnius0,00%0,00
  • S&P 5000,00%0,00
  • DOW 300,00%0,00
  • Nasdaq 0,00%0,00
  • FTSE 1000,00%0,00
  • Nikkei 2250,00%0,00
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%105,43
  • 01.02.12, 12:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vaata milline aktsiaturg oli jaanuaris maailma parim

Jaanuar oli börsidel positiivne. Suurte tõusjate seas on mitu maad, kust uudistevoog on negatiivne. Mitme maa indeksid olid väga madalale kukkunud.
Maailma suurima tõusu tegi europõhisele investoritele jaanuaris Küpros, mis võttis hinnas juurde 30,4 protsenti. Teisel kohal on 27,1 protsenti kerkinud Egiptuse aktsiaturg. Pronksi sai Ungari börs oma 18,8protsendise tõusuga. India aktsiaturg tõusis 18,3 protsenti, Brasiilia 17,7 protsenti, Türgi 17,6 protsenti, Kreeka 17 protsenti, Kolumbia 16,1 protsenti, Poola 15 protsenti ja Venemaa 13,1 protsenti.
Tallinna börs oli oma 3,13protsendise tõusuga edetabeli tagumises pooles. Riia börs oli meist maas 3protsendise tõusuga, kuid Vilnius oli meist ees 4,1protsendise tõusuga. Soome aktsiaturg tõusis 7,8 protsenti, Rootsi 5,3 protsenti. Saksamaa aktsiaturg tõusis 9,5 protsenti. USA S&P 500 indeks tõusis europõhiselt vaid 3,4 protsenti.
Langevaid turge oli vähe, vaid 17.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.01.25, 16:31
Uuring: kulla pikaajaline tootlus on ületanud inflatsiooni kahekordselt
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele