Eelmisel aastal esitati töövaidluskomisjonidele avaldusi 24 protsendi võrra vähem kui tunamullu.
"Kui majanduses läheb hästi, siis töövaidluste arv väheneb. Need kaks asja on omavahel pöördvõrdelises seoses. See on kindel seaduspärasus, mida oleme aastatega täheldanud," kinnitas tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam.
2011. aastal esitati tööinspektsiooni töövaidluskomisjonidele kokku 2909 avaldust. Valdava osa, 2628 avaldust, esitasid töötajad. 85 protsenti töötajate nõuetest on rahalised: puudutavad saamata töötasu, lõpparvet või puhkuseraha.
Tüüpiliste avalduste kõrval – rahalised nõuded ja töölepingu lõpetamisega seonduvad vaidlused – esineb ka nõudeid, kus töötajad on rahulolematud, et tööandja on neid diskrimineerinud kas siis usulisel, soolisel vms põhjusel.
Tööandjad esitasid mullu 281 töövaidlusavaldust. Kõige rohkem sel puhul, kui töötaja ütles töölepingu üles, põhjendades seda tööandjapoolse kohustuste täitmata jätmisega. Sel juhul peaks tööandja maksma hüvitiseks kolme kuu keskmise töötasu, mis on kulukas tööandjale ja samas soodus töötajale. Tööandjad soovisid, et töövaidluskomisjon tuvastaks töölepingu ülesütlemise tühisuse.
Töövaidluskomisjoni poole pöördumine on tasuta. "Seaduses on ette nähtud, et töövaidluskomisjon peab lahendama töövaidluse kuu aja jooksul, ja me oleme sellele üsna lähedal," kommenteeris Siitam. Ühe kuu jooksul on töövaidluskomisjoni istungile määratud 82% esitatud avaldustest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööinspektsiooni teatel oli eelmisel aastal uudne töötajate töölepingute ülesütlemine, tuginedes ainuüksi valvekaamerate lindistustele.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.