Aasta esimesi kuid iseloomustab kiirenenud inflatsioon, mida mõjutab suuresti energiahindade kasvust tingitud eluaseme kulutuste tõus, ütles Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut.
"Aasta teisel poolel peaks aga hinnakasv oluliselt pidurduma tulenevalt nii toormehindade arengutest üleilmsetel turgudel kui ka kõrgemast võrdlusbaasist," lisas ta. Aasta keskmiseks inflatsiooniks kujuneb Swedbanki hinnangul 3,2%.
Täna statistikaameti avaldatud andmeil kasvasid hinnad selle aasta esimesel kuul võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,5% ning detsembriga võrreldes 0,7%.
"Ootasime küll inflatsiooni kiirenemist, kuid seda mõnevõrra tagasihoidlikumal määral," sõnas Paabut. "Ligi 40% kogu tarbijahindade kasvust tuleneb eluasemekulutustest, mis omakorda on seotud aasta algusest kasvanud energia ja kütte hindadega," märkis makroanalüütik.
Toiduainete hinnatõusu mõju kogu tarbijakorvi maksumusele on Paabuti sõnul võrreldes eelnevate kuudega vähenenud ning see trend jätkub. Lisaks on oodata toiduainete toormehindade langust üleilmsetel turgudel, kinnitas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tarbijahinnaindeksi muutus oli tänavu jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4,5%. Seejuures tõusid administratiivselt reguleeritavad hinnad 9%.
Kui aasta tagasi moodustas kallinenud toit ligi poole inflatsioonist, siis praeguseks on selle osakaal alanenud viiendikuni ning lähikuudel väheneb veel, teatas rahandusministeerium.
Jaanuaris oli Eesti kuine inflatsioon statistikaameti tarbijahinnaindeksi kohaselt 0,7 protsenti, ulatudes aastatagusega võrreldes 4,5 protsendini. Lähikuude trend näeb ette inflatsiooni jätkuvat aeglustumist.
Investorid teevad kulda ja bitcoini ostes aina rohkem panuseid sellele, et valuutade väärtus langeb. See trend on tulnud, et jääda, teatas USA suurim investeerimispank JPMorgan Chase.