Riigiprokuratuur saatis üldmenetluses Harju maakohtusse kriminaalasja, milles kahte soomlast süüdistatakse ühe Soome ärimehe pantvangi võtmise organiseerimises.
Süüdistuse kohaselt organiseerisid soomlased Markus (35) ja Marko (38) lunaraha saamise eesmärgil ühe Soome ärimehe pantvangi võtmise. Selleks otsisid nad Eestist kuriteo toimepanemiseks kaasosalisi, kogusid ja edastasid kannatanu ning tema pere kohta informatsiooni.
Eelmise aasta septembris pidasid politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna töötajad soomlased Tallinnas kinni, enne kui nad jõudsid oma plaani täide viia.
Mehi süüdistatakse inimese vangistamisele kihutamise katses, eesmärgiga sundida tema tapmise või talle tervisekahjustuse tekitamise ähvardusel kolmandat isikut mingit tegu toime panema. Kohtus süüdimõistmise korral on võimalik süüdistatavaid karistada kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega.
Mõlemad mehed on Soomes varem kriminaalkorras karistatud.
Kriminaalasja kohtueelset uurimist viis läbi PPA kriminaalpolitseiosakond ja juhtis riigiprokuratuur.
Helsingin Sanomat kirjutas veebruari alguses, et süüdistatavad kavatsesid võtta pantvangiks esialgu Soome ärimehe Björn Wahlroosi poja Thomas Wahlroosi. Björn Wahlroos on Sampo grupi, Nordea ja UPM-Kymmene juhatuses. Thomas Wahlroos sai mõne aasta eest tuntuks professionaalse pokkerimängijana, kes korjas järjest turniiridelt võite.
Soome kriminaalpolitsei komissar Jari Räty sõnul hiljem sihtmärk muutus. „Ilmselt on põhjuseks see, et esimene sihtmärk osutus liiga keeruliseks,“ märkis ta.
Pantvangistamise hilisemaks sihtmärgiks valitud ärimees ei ole avalikkuses tuntud inimene ja politsei ei anna tema kohta täpsemat informatsiooni.
Pantvangivõtmiseks valmistumine ei ole Soomes kuritegu, aga Eesti seaduste järgi toob see karistuse.
Seotud lood
Kaks soomlast on septembrist alates Eestis kinni peetud kahtlustatuna pantvangi võtmise ettevalmistamises, kirjutab Helsingin Sanomat.
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.