Tavaliselt aitab ähvardamisest

Kõige pikemalt ehk kolm päeva plaanivad streikida haridustöötajad, 7.-9. märtsini toimuvast streigist võtab osa umbes 15 000 õpetajat.

5.-9. märtsini korraldatavad streigid on õiguslikult põhjendatud - need tuginevad nii siseriiklikul õigusel kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud ühinemisvabaduse põhimõtetel, kinnitas Eesti Ametiühingute Keskliidu õigussekretär Tiia E. Tammeleht.Järgneb intervjuu Tiia E. Tammelehega.

Kas streik saab olla ka ebaseaduslik?Streik saab olla ebaseaduslik ainult sellisel juhul, kui kohus selle ebaseaduslikuks tunnistab. Kohtusse võib selle kaevata tööandja, aga ka näiteks vabariigi valitsus.Tavaliselt piirdutakse ähvardamisega. Üldjuhul nii see asi käibki, et kui töötajad otsustavad streikima hakata, tuleb nii vasakult kui paremalt ähvardusi, et streik on ebaseaduslik ja et see kaevatakse kohtusse.

Mida peab tegema, kui tahetakse kuulutada streik välja?Selleks on olemas kollektiivse töötüli lahendamise seadus, kus on täpselt reguleeritud, mismoodi üleüldse streikima saab hakata.Samas streik, mida kavandab Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL), on mõnevõrra teistsugune. Sellist streiki kollektiivse töötuli lahendamise seadus ei reguleeri. EAKL ei korralda ju tegelikult protestiaktsiooni ühegi tööandja vastu - tal ei ole vastas tööandjat kui sellist. Keskliit korraldab põhistreigi seadusandliku ja täidesaatva võimu tegevuse vastu ehk laias laastus protestib EAKL nii riigikogu kui valitsuse sotsiaalmajandusliku poliitika vastu. Seepärast võib öelda, et see on teatud mõttes poliitiline streik. Aga ma rõhutan: see ei ole poliitiline streik, mida ei õigustaks ühinemisvabaduse põhimõtted. See tähendab, et töötajatel ja nende ühingutel on õigus korraldada streike riigi poliitika vastu, mis puudutab nende sotsiaalseid ja majanduslikke huve ning õigus.

Mis siis on poliitiline streik?Poliitiline streik selle otseses mõttes on streik, mille eesmärk on näiteks korraldada riigipööre või kukutada valitsus. Kollektiivse töötüli lahendamise seadus töötati välja ja võeti vastu riigi taassünni ajal. Kuna siis olid ohuks venekeelse elanikkonna poliitilised väljaastumised, Interrinne jms, kirjutati seadusesse, et streikida tohib ainult tööandja vastu. Nii ei reguleerigi seadus streiki, mida korraldab lähipäevil EAKL. 

Kas keegi võib EAKLile seetõttu nüüd ka kraesse karata?Võib karata, aga mina selgitan praegu seda, milles seisneb keskliidu korraldatav streik ja kuidas on see õiguslikult põhistatud ehk milles seisneb selle seaduslikkus.

Haridustöötajate streigiga on seaduse mõttes kõik korras?Kui me räägime haridustöötajate streigist, siis nende puhul kehtib kollektiivse töötulu lahendamise seadus üheselt. Enne streigi väljakuulutamist peab olema läbitud lepitusmenetlus riikliku lepitaja juures. Kui seal leppimist ei saavutata, siis riiklik lepitaja koostab mitteleppimise ehk lahkarvamuste protokolli, misjärel on töötajatel õigus hakata protestiaktsioone korraldama. Aktsiooni korraldamiseks tuleb tööandjale ja kohalikule omavalitsusele ette teatada vähemalt kaks nädalat.

Kui me räägime nüüd potentsiaalsest streikijast, siis mida tema kartma peaks? Kas tal on midagi kaotada?Ainus asi, mida ta kaotab, on töötasu - tööandja ei pea talle streigi aja eest töötasu maksma. Kui streikijaks on ametiühingu liige, siis suure tõenäosusega ametiühing kompenseerib talle selle kaotuse.

Nii et tööandja ei saa streikijale mingeid sanktsioone esitada?Mitte mingil juhul. See on kollektiivse töötüli lahendamise seadusega reguleeritud. Seaduslikust streigist osavõtt ei ole käsitatav töökohustuste rikkumisena - töötajal on õigus tööl viibida ja mitte tööd teha või osaleda avalikul koosolekul väljaspool töökohta. Mis aga puudutab õpetajate streiki, siis paljud koolijuhid on väidetavalt ka ise nõus koolid sulgema ja streikima hakkama.

Paljud erialaliidud on lubanud näidata oma solidaarsust haridustöötajatega ja korraldavad toetusstreigi. Mis on toetusstreik?Toetusstreik on sedalaadi streik, kus tegelikult ei ole töötüli töötajate ja tööandja vahel. Seepärast ei pea enne toetusstreigi korraldamist läbima ka mingit lepitusmenetlust. Küll aga peab toetusstreigist kolm päeva ette teatama. Kui põhistreigi korraldamise kestust seadus ei reguleeri, siis toetusstreiki võib korraldada kuni kolm päeva.

Kas järgmise nädala streigilaine saab olema Eesti kõigi aegade suurim protestiaktsioon?Tõenäoliselt jah.