Aastatel 2007-2011 ei ole kõrgkoolid suutnud tagada neile riikliku koolitustellimusega esitatud lõpetajate arvu ning seetõttu on jäänud eesmärgipäraselt kasutamata üle saja miljoni euro riigieelarvest eraldatud raha, teatas haridus- ja teadusministeerium.
„Saime järjekordse tõendi, et senine kõrghariduskorraldus ei saa jätkuda – iga kõrgharidusreformiga viivitatud aasta maksab maksumaksjale 20 miljonit eurot," ütles haridus- ja teadusminister akadeemik Jaak Aaviksoo. "Loodan, et seda mõistavad kõik reformiseadusega seotud osapooled.“
Vastavalt haridus - ja teadusministeeriumis koostatud ülevaatele on mullu kõrgkoolide poolt täitmata riikliku koolitustellimuse rahaline maksumus 18,4 miljonit eurot. Kokku on aastatel 2007-2011 on kõrgkoolide täitmata jäänud ülesannete rahaline maht kasvanud 110 miljoni euroni. Eelkõige on vajakajäämisi riigile olulistes valdkondades nagu loodus- ja täppisteadused ning tehnika, tootmine ja ehitus.
Protsentuaalselt on 2007-2011 enim hädas koolitustellimuse täitmisega Võru Kutsehariduskeskus, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Kunstiakadeemia. Mullune suurim puudujääk võrreldes esitatud koolitustellimusega on Eesti Mereakadeemial.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo sõnul on presidendi poolt välja toodud võimalik kõrgharidusreformi põhiseadusvastasus üllatav.
Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Sven Rondik ütles, et haridusminister Jaak Aaviskoo lubadus tõsta õpetajate palga alammäär 700 euroni kuus liitu ei rahulda.
Küberturvalisus peaks olema igaühe igapäevaelu lahutamatu osa. Olenemata sellest, kas oled eraisik, väikeettevõtja või suurfirma juht, mõjutab digitaalne maailm paratamatult kõiki, kes internetis toimetavad. Tele2 ärikliendi erilahenduste ja IT-teenuste juht Janek Jaago selgitab, miks on vähemalt esmane digikaitse hädavajalik igale kasutajale.