Loe, millised muutused olid eelmisel aastal ekspordis

 Eelmisel aastal kasvas eksport ligi 40% ja jõudis rekordilise 12 miljardi euroni.

Järgneb intervjuu Allar Korjasega:

Millised olid eelmise aasta peamised muutused ekspordis?

38protsendine kasv varasema aastaga võrreldes on enam kui märkimisväärne. Vaadates, millised muutused hakkavad silma ettevõtete tasandil, siis saab esile tuua ainult positiivset. Firmade ettevalmistustöö välisturule minekul on muutunud palju põhjalikumaks. Seda on hästi näha nende äriplaanide pealt, mis EASist läbi käivad. Varasemaga võrreldes keskendutakse pigem väiksemale arvule sihtturgudele ja panustatakse sinna suhteliselt suuremat ressurssi nii aja kui raha mõttes.

Teine positiivne trend on seotud uute teadmiste hankimisega. Varasemaga võrreldes tegelevad ettevõtete juhid palju tõsisemalt oma meeskonna kompetentsi tagamisega, parandades sellega oma konkurentsivõimet välisturul tegutsemisel. Kasutatakse asjakohaseid koolitusvõimalusi, aga üha sagedamini ka rahvusvahelise kogemusega arendustöötajate kaasamist ettevõttesse mõnest välisriigist.

Kolmandaks on näha fookuse nihkumine tootearenduse poole. Kui majanduskriisi ajal oli selgelt esimesel kohal tootlikkuse teema, et tagada efektiivsuse parandamise teel ettevõtte püsimajäämine, siis tänases konkurentsisituatsioonis on ettevõtted üha rohkem hakanud panustama toodete omaduste parandamisele ja uute toodete väljatöötamisele.

Millised olid positiivsed märgid ning millised on murekohad?

Esiteks kiire ekspordi kasv eelmise aasta jooksul. Teiseks fakt, et Eesti on Eurobaromeetri uuringu põhjal Euroopas esimesel kohal eksportivate ettevõtete osakaalu poolest. See näitab, et meie väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on kiiresti arenevad ja piisavalt ambitsioonikad, moodustades hea vundamendi Eesti majandusele tervikuna.

Esimene murekoht on seotud masujärgse kiire ekspordimahtude kasvuga. Väga kiire kasv piiratud ressursside tingimustes on seotud riskidega. Tuleks säilitada senist pragmaatilist lähenemist, kasutada ära oma eelised ja potentsiaal, võtta jõukohaseid samme nii uutele turgudele sisenemisel kui paremate ja kasumlikemate toodete väljatöötamisel ja olla sellejuures järjepidevad. Eesti ekspordist märkimisväärse panuse annavad mõnisada suuremat ettevõtet. Eesti edu järjepidevus ekspordi mõistes sõltub suuresti sellest, kuivõrd edukad on järgmistel aastatel praegused väikesed ja keskmised ettevõtted, kes moodustavad Eesti ettevõtetest valdava enamuse.

Millised on selle aasta ootused ja millised muutused võivad tulla?

Tulevaid aastaid silmas pidades on oluline fakt, et paljud Eesti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on ületanud selle kriitilise massi oma kogemuste ja ressursside mõistes, et liikuda edasi järgmistele turgudele pärast Soomet, Lätit ja Venemaad. Näeme EASile esitatud äriplaanidest Eesti ettevõtete selget trendi liikuda piki hansateed sealsetele sihtturgudele, milleks on Rootsi, Norra, Taani, Holland ja Saksamaa. See on igati loogiline, kuna need turud on maksujõulised, nad on Eesti ettevõttele sobiva ärikultuuriga ja nad on logistiliselt sobiva asukohas.

Kaugemad turud nagu Hiina, Jaapan, Korea, India ja mõned teised, on kindlasti ettevõtete huviorbiidis, kuid konkreetseid samme selles suunas astuvad täna pigem vähesed ja pigem keskmisest suuremad ettevõtted.