Vaata, mida arvab Aaviksoo Äripäeva ettepanekutest

Õpetajate küsitavaks 20protsendiseks palgatõusuks on vaja leida 35 miljonit eurot. Kust selleks raha võtta?

Alljärgnevalt on toodud Äripäeva ettepanekud ja haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kommentaarid.

Esimene võimalus oleks võtta laenu.

“Laenurahast palkade maksmine ilmselt mõeldav ei ole, ebamõistlik ja ma ei usu, et sel ka toetajaid oleks.”

Teine variant on maksude tõstmine.  “See oleks mõeldav, aga see on poliitiline otsus. Selleks on vaja mandaati, valimistel oleme lubanud maksud madalal hoida, külmutada. Vaevalt et valitsus seda teeb läheb, praegu peaks majanduse elavdamiseks makse madalal hoidma.”

Kolmas oleks kaitsekulude kärpimine.

“Mina küll ei tahaks, et oleksime olukorras, kus meil poleks üldse vaja enam kaitsekulutusi maksta ja kuskilt teisest riigist makstakse meie õpetajatele palka. Ja täpselt nii palju, kui selles pealinnas õigeks peetakse. Riigi kaitse pole kauplemise objekt, riigi kaitse on prioriteet ja arvan, et keegi meist ei tahaks elada ajastus, milles mina suurema osa oma elust olen pidanud elama.”

Neljandaks on võimalik kasutada töötukassa reserve, sealt raha laenuks võtta.

“Tegemist on püsikuludega, õpetaja palka on vaja maksta igavesti, töötukassa reservid saavad ühel hetkel lihtsalt otsa ja mis siis saab? Siis laseme õpetajate palgad tagasi? See ilmselt pole ka mõistlik lahendus.”

Viies võimalus on kiirendada haridusministri algatatud koolireformi.

“Ma arvan, et seda on kindlasti vaja teha, praegune koalitsioon soovib sellega edasi minna. Ma loodan, et seda toetatakse avalikkuses ja ka Äripäeva poolt.”

Kuues võimalus on ühiskondlik kokkulepe, et praeguse 6,7% asemel SKT-st hariduskulude protsent suureneb.

“Ma arvan, et see on ka võimalus. Kui niisugune ühiskondlik kokkulepe on olemas, siis mina kindlasti toetaksin seda!”

Minister Aaviksoo lisas, et õpetajale 1000-eurone palk on saavutatav, kui see kokkulepe on olemas. "Aga ma arvan, et Äripäev võiks välja rehkendada, et kui täna on õpetajate keskmine palk enamvähem riigi keskmine, mis tähendab, et umbes 60% inimestest saab vähem palka ja 40% saab rohkem palka kui õpetajad, siis kui kõrgele me õpetaja selle hierarhias viime? Kuskil tuleb piir ette. Kuskilt kõrgemale tõstmine on ebamõistlik ja tekitab teiste gruppide õigustatud proteste, olgu need siis kultuuritöötajad või lasteaia õpetajad, kõrgharidusega meditsiinitöötajad. Ühiskondliku kokkuleppe raames hariduskulude tõstmine oleks minu kui haridusministri poolt vägagi tervitatav, aga selleks on ikkagi tõesti vaja ühiskondlikku kokkulepet,” rääkis minister.