Päästeameti eelarve vähendamisest ajendatuna võiks Eestis sarnaselt Soomega luua tulekahjufondi, kuhu suunatakse osa kindlustuspreemiatest.
Kohalike päästekomandode sulgemisega soovib riik kulusid kärpida ja mängib sellega kohalikul tasandil inimeste turvatundega. Tegelikult saaks lahendusi otsida rahastamisallikate juurdehankimise teel, õppides näiteks Soomelt, kus maksustatakse päästevõimekuse tagamiseks kindlustusseltside preemiad.
Soomes töötavat nn tulekahjufondi rahastatakse spetsiaalse maksuga, mis on 3% tulekahju riskiga seotud kindlustuspreemiatest aastas. Summa, mis iga aasta kogutakse, on umbes 9 miljonit eurot. Fond on siseministeeriumi alluvuses, kuid selle töös osaleb ka kindlustusseltside esindaja. Fondist toetatakse päästeteenistusi kohalikul tasandil omavalitsuste kaudu või otse, samuti toetatakse vabatahtlikke ja panustatakse ennetustööle.
Eesti kindlustajad usuvad, et süsteem oleks võimalik kohustusliku varakindlustuse puhul, sest Eestis on praegu kindlustuskatet omavate majapidamiste arv väiksem kui kindlustuskatteta majapidamiste arv. Seetõttu oleks Eestis ebaõiglane taolise süsteemi kehtestamine. Samuti oleks summad ebapiisavad, et eesmärki saavutada.
Tulekahjufondi ideest kirjutab täna ilmunud Äripäev. Tänasest lehest saab lugeda, kuidas Soome süsteem toimib? Millised summad laekuks sarnase süsteemi rakendamisel Eestis ja mida sellest ideest arvavad siinsete kindlustusfirmade juhid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.