Ettevõtted väljastavad üha suurema osa arvetest elektroonilistena, ent enamus neist on pdf-faili kujul ega ole tõelised e-arved.
Päris e-arveks peetakse digitaliseeritud arvet, mis liigub ühest majandustarkvarast teise. Selliste arvete praktika on Eestis aga endiselt visa juurduma, kirjutab tänane Äripäeva logistikarubriik.
Elioni arvelduse osakonna juhataja Jaan Saluste sõnul ettevõtete huvi e-arvete vastu on kasvav trend. 2010. aastal väljastati koguarvetest ettevõtetele 58% elektrooniliselt, siis praeguseks on see osakaal tõusnud 73%ni.
Eesti ühe juhtivama infologistika ettevõtte Itella Information tootejuhi Eili Rahneli sõnul on vaatamata e-arvete populaarsususele endiselt ettevõtete vahel (B2B ) väljastavate arvete osakaal tagasihoidlik. Tema sõnul asendatakse praegu paberarved pdf- ja e-arvetega.
"Üha enam liigutakse erinevate operaatorite vahelise koostöö ja e-arvete rändluse suunas, mis toetab klientidele efektiivsemate ja atraktiivsemate lahenduste loomist," märkis Rahnel.
Eesti Posti infologistika divisjoni juhi Toomas Türki hinnangul suureneks digitaalsete arvete osakaal siis, kui ettevõtted neid üksteiselt nõudma hakkaksid.
"Avalikus sektoris on väga hästi läinud ostuarvete elektroonsele menetluse kasutusele võtmine. Samas on avalikule sektorile edastatavate digiarveteosakaal jätkuvalt madal, "märkis Türk. Tema sõnul soodustasid e-arvete kasutuselevõttu erinevad kampaaniad, kus ettevõtted propageerivad e-arvega liitumist. Ühe taolise kampaania on läbi viinud Eesti Energia.
Siiski on endiselt palju neid kes ekslikult arvavad, et e-arve on elektronpostile saadetav pdf- fail. Ettevõtted tunnevad efektiivsust e-arvetega arveldamisel alles siis, kui tegemist on tõeliste ehk B2B e-arvetega.
Pikemalt loe tänasest Äripäevast.
Seotud lood
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.