Riigikogu liige Igor Gräzini meelest on Eesti Rahvusringhäälingule palju rohkem raha juurde vaja, kui ERR praegu seda ise küsinud on.
"Ma arvan, et raha on palju rohkem juurde vaja, kui nad küsivad," märkis Gräzin. "Selle rahaga saaks teha paljusid asju, mida peaks tegema, näiteks lastesaateid peaks rohkem olema, teatri- ja kontserdisalvestusi. ETV ekraanilt ei leia paljusid spordialasid ega rahvaalasid ja me ei räägi väga palju ka laste spordialadest, sest selleks pole praegu lihtsalt raha."
Teatriloomingust vääriks Gräzini hinnangul salvestamist erinevate stuudioteatrite etendused, eelkõige Variuse ja VAT teatri omad.
"Me kanname sageli üle selliseid asju, mida pole vaja," lisas Gräzin arvukate korvpalli- ja jalgpalliülekannete kohta. "Meil on küll väga tubli ja tore korvpall ning jalgpall, aga neid ülekandeid võiks teha erakanalid. Gräzin viitas, et praegu edastab ETV neid spordialasid teiste aladega võrreldes tunduvalt suuremas proportsioonis üksnes seetõttu, et teenib ülekannetelt raha.
Gräzin ütles, et ERRi rahastamine vajaks selgust ning seda seaduse tasemel. "Probleem on, et rahastamine on täna väga segane. Võime rääkida sponsorteabe edastamisest ja muust sellisest, aga reklaami tegemine konkreetsetele toodetele on meie vaesuse kinnituseks," lausus ta.
Seda, et raha tuleks juurde anda ka ERRi uue maja ehitamiseks, Gräzin nii otseselt ei öelnud. "Juhul, kui me otsustame, et seda maja on vaja, on vaja anda ka raha," sõnas ta lisades, et riik on sidunud end mitmete teiste suurte ja kultuuriliselt oluliste hoonete ehitamisega, mille hulka kuuluvad näiteks Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Kunstiakadeemia.
"Iseküsimus on, kas riigieelarve seda välja kannatab. Võtaksime ju kohustuse pikaks perioodiks. Tänase seisuga ehitada just nagu võiks, aga kuna riik käitub väga ebakindlalt muudes asjades, ma pigem ootaksin," ütles Gräzin.
Reformide vajadust Gräzin ERRis ei näe. "Ma arvan, et praegune struktuur töötab. Tehnilistes asjades pole kokku hoida kusagilt. Kui midagi aga muuta, tuleks hoopis teistest asjadest peale hakata. Need asjad, mida me aga ei kasuta, need lagunevad issanda abil - ja see on ka kokkuhoid," naljatles poliitik.
Gräzin avaldas heameelt, et ETVs töötavad tugevad teleajakirjanikud. Ta ei jaganud ERRi nõukogu liikme Priit Toobali varem avaldatud seisukohta, et maja ehitamise asemel tuleks ajakirjanikel palka tõsta. Teatavasti langetas ERR 2010. aastal meediakanali sisu tootvate töötajate palku 10%.
"Olen nõus, et rahvusringhäälingu ajakirjanikud on alamakstud, aga tööturg on meil praegu selline," kommenteeris Gräzin. "Toobalil pole vastutustunnet. Kui ta aga selle raha leiab ja minu kätte toob, küll ma siis leian, kellele see raha jagada!"
Seotud lood
Eesti Rahvusringhäälingu arengukava aastateks 2013-2016 pidi saama nõukogu liikmetelt 27. veebruariks elektroonilise kinnituse. Põhjaliku aruteluta ning kiirustades tehtav otsus peaks panema muretsema igaühe, kes vähegi huvitub sellest, et Eestis oleks tasakaalustatud ja kvaliteetne avalik-õiguslik meedia, kirjutab keskerakondlasest riigikogulane, Rahvusringhäälingu nõukogu liige Priit Toobal.
ERRi juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul tuleks ERRi kulutusi lähiajal tuntavalt kasvatada. Äripäeva arvates tuleks üle vaadata hoopis rahvusringhäälingu eesmärgid.
Kanal 2 ASi juht Urmas Oru ütles, et kui poliitikud peavad Eesti Rahvusringhäälingu uue maja ehitamist vajalikuks, peavad nad selleks ka raha andma, kuid kõik ei alga siiski majast.
Ärimees ja poliitik Tõnis Palts on seisukohal, et rahvusringhäälingule maksumaksja raha juurde anda pole mõtet, sest teistest meediakanalitest saaks sama kvaliteediga infot edastada oluliselt odavamalt.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.