KINNISVARA. Eesti otsis kinnisvara suurmessilt investoreid

Cannes ei ole vaid filmimaailmas tuntud linn, vaid sinna koguneb igal aastal ka tuhandeid kinnisvaraprofessionaale ja -investoreid. Sealse põhjal võib teha järeldusi nii Euroopa kui ka muu maailma kinnisvaraturu käekäigu kohta, aga see on ka võimalus meelitada oma riiki investoreid.

Nime MIPIM kandval messil osalenud Tallinna linna ja kohalike kinnisvaraarendajate ühisstend keskendus Tallinna merele avamisele ja stendi alla olid koondatud ettevõtted, kes on mereäärsete kinnistute omanikud ja arendajad. Näiteks Riigi Kinnisvara Patarei vangla, Tallinna Sadam oma Muuga sadama, Paldiski lõunasadama ja võimalike Tallinna Vanasadama arendustega ning Uus Maa Kakumäe Jahisadamaga.

Tallinn messil juba viiendat korda. Linna ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise osakonna juht Mart Repnau ütles, rannaäärne ala Russalkast Katariina kaini on lähimateks aastateks ilmselt Tallinna atraktiivseim arengupiirkond.

Tallinn on MIPIMil osalenud varem neli korda, viimati 2004. ja 2011. aastal. Eelmisel aastal tunti, et investorite huvi on jälle kasvama hakanud ning selle põhjalt tehti ettevõtjatele ettepanek sel aastal ühise stendiga messile minna.

Enamasti on selliste ürituste kasu võimatu vahetult pärast toimumist hinnata. “Mõned stendil infot pärimas ja materjale võtmas käinud võivad ärgata alles kuude pärast,” märkis Repnau.

Kuid Riigi Kinnisvara AS (RKAS) leidis Patarei vanglale potentsiaalsed investorid, kes kiirelt ka Eestisse saabusid. RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm ütles, et tõsisemalt tundsid merekindluse vastu huvi Venemaa, Ameerika Ühendriikide, Soome, Rootsi, Saksa, Monaco ja Tšiili investorid. Viimased tulidki Tallinna vangla ja seda ümbritseva piirkonna arenguperspektiividega tutvuma juba messile järgnenud nädalal.

Patarei vangla läheb enampakkumisele juunis. “RKASi huvi on lisaks heale müügitehingule leida ka tugev arendaja, kes avaks seni linlastele suletud merekindluse avalikkusele ja kujundaks sellest piirkonna pärli,” lisas Idnurm.

Repnau rääkis, et Tallinn on suurele osale kaugemalt pärit investoritele ja arendajatele üpris tundmatu, seega küsimused, mida otse messiboksis küsiti, olid pigem üldisemat laadi: milline on meie ettevõtluskeskkond, kinnisvaraturg, makromajandus, majandusolukord üldse. “Aga küsiti ka seda, kus üldse Tallinn asub,” lisas ta.

Peamised märksõnad, millega Tallinn end turundas, olid Repnau sõnul rohelus, innovatiivsus ja dünaamilisus. “Messil oli näha, et lauale lüüa võib ka finantsstabiilsuse ja -jätkusuutlikkuse kaardi,” märkis ta.

Hea maine pealt võimalik kasu lõigata. Messil esimest korda osalenud Pro Kapital Grupi juhatuse liige Allan Remmelkoor on Repnauga ühte meelt, et meie makromajanduslike näitajate eeskujulikkust – olgugi, et see meid endid võib Eesti sees olla ära tüüdanud – tuleb maailmale näidata.

“Eesti praegused makromajandusnäitajad on teinud meist totaalse musterlapse. Eestil on juba Euroopas ja pisut ka kaugemal tegelikult täiesti fantastiline positsioon ja imago. Ja ma julgen öelda, et praegu ei pane Eesti seda veel piisavalt enda kasuks tööle,” ütles ta. “Meil vaja olla rahvusvahelisel areenil väljas oma sõnumiga. Me peame Eesti positiivset imagot maailmas n-ö taguma. See toob meile ka raha, investeeringuid ja jõuab välja ka lõpuks iga inimese rahakotini,” lisas Remmelkoor.

Messil osalemise kulud olid suurusjärgus  60 000 eurot ja kulud kattis 75% ulatuses Tallinna linnavalitsus, ülejäänu osalenud ettevõtjad.

Tallinn tahab maailmamessile järgmisel aastal uuesti minna. Repnau usub, et paari-kolme järjestikuse osalemise puhul saab alles rääkida, et meid pannakse tähele ja võetakse tõsiselt. “Loodame, et tuleval aastal lisanduvad meiega ka uued teenusepakkujad, eeskätt näiteks advokaadibürood, arhitektid, ehk ka suuremad ehitajad,” lisas ta.

Vilkuvate tulukeste aeg kinnisvaraturul möödas

Mitmeid kordi Cannes’is käinud Ardi Roosimaa ütles, et võrreldes buumi ja sellele järgnenud majandusliku agoonia perioodiga iseloomustas seekordset messi peaaegu et igav praktilisus.Uus Maa Property Advisorsi juhatuse esimees Roosimaa rääkis, et buumiaastail võis messil ringi jalutades tunda end kui Alice imedemaal. “Jalutades sadu ruutmeetreid katvate vilkuvate, häälitsevate ja liikuvate makettide vahel, tekkis paratamatult kohmetus, kui püüdsin oma pragmaatilise põhjamaise meelega jõuda valemini, mis aitaks mõista, millises korrelatsioonid on stendiassistentide seeliku ja jalgade pikkus objekti realisatsiooni edukusega,” kirjeldas Roosimaa. “Paari aastaga selgus, et suhe puudus,” lisas ta.Nn rahapõletamispeo lõppu tähistavatel aastatel 2009–2010 oli tema sõnul ka messi meeleolu depressiivne ja isegi ratsionaalsetesse lahendustesse suhtuti ettevaatlikult.“Seekordne MIPIM tõestas, et kinnisvaraäri on tagasi,” ütles Roosimaa.Tema sõnul kumas projektidest läbi ratsionaalsus ja jätkusuutlikkus. “Üldisel meeleolul ja esitletud projektidel oli märkimisväärselt suurem seos ümbritseva maailmaga – need olid teostatavad! Ja mis põhiline, kinnitasid, et algatused keskkonnasäästu valdkonnas on leidnud lõpuks globaalse toetuse,” märkis ta.Roosimaa ütles, et sisu eelistamine vormile on kinnisvaramaailmas trendiks. Keskkonnanõuded seavad järjest rohkem piire kinnisvara välisele keerukusele, seetõttu oli messil selgelt vähem projekte, mis rõhusid pelgalt visuaalsele vormile.

 

Mis on mis

Cannes’i kinnisvaramess

Hakati korraldama 1980. aastate lõpus Euroopa-kesksena, kuid nüüd on see arenenud globaalseks.Eelmisel aastal toimunud MIPIMi auhinnakonkursil märgiti ära Tallinna uue raehoone projekt tulevikuehitiste kategoorias.Tänavu pääses Eesti otseinvesteeringutele keskenduva ajakirja fDi Magazine investeerimissihtkohtade hulgas kaheksandaks.

 

Kommentaar

Annab isikliku suhte

Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisorsi juhatuse esimeesMIPIMi tulemuslikkust mõõtku igaüks ise, aga rahvusvahelise kinnisvaramaailma mõistmise huvides ei tohiks seda messi kuidagi alahinnata. Infoajastu suurim pettekujutelm on, et kogu info on internetiavarustes kättesaadav ja mõistetav. Tegelikkuses võib ka kõige objektiivsemat infot tuhandel moel tõlgendada. Messikülastuse eeliseks on võimalus turuosalistega vahetult suhelda ja isiklikul tasandil mõista, mis nende tegevust motiveerib.

Näitamas ja õppimas

Mart Repnau, Tallinna ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise osakonna juhtTegemist on peale klassikalise kinnisvaraarenduse ­aina enam ka kohaturunduse ja otseinvesteeringute messi ning konverentsiga. Seetõttu oli meil ka eesmärke mitu: teadvustada Tallinna kui investeerimiskohta (n-ö olla pildil rahastajate ja investeerimisnõustajate jaoks, kes mõjutavad investeerimisotsuseid). Samuti tutvustada mastaapsemaid projekte, nagu Kopli liinid, milleks siinsetel arendajatel või rahastajatel napib ressurssi. Lisaks oli oluline ka kogemuste omandamine – kuidas teised linnad ja piirkonnad iseend ja oma kinnisvaraobjekte reklaamivad, millised on märksõnad, infokandjad jne.Tallinna peamine fookus ei olnud siiski tänavu niivõrd linna enda arenduste väljapakkumine, vaid pigem hea võimaluse pakkumine linna ettevõtjatele projektide turundamiseks.

Vanasadama arendus

Sven Ratassepp, Tallinna Sadama avalike suhete juhtOsalesime messil esimest korda. Meie jaoks oli seal fookuseks ennekõike Muuga sadama ja Paldiski lõunasadama tööstuspark ning võimalikud arendused Tallinna Vanasadamas.Konkreetsemat huvi tunti messil just meie tööstusparkide vastu. Ennekõike huvitasid need alad kaubavahetuse, transiidi ja tootmisega seotud ettevõtteid. Vanasadama arendused on meil rohkem idee tasandil, mingeid konkreetseid pakkumisi ega lõplikke lahendusi meil veel ei ole.Messil tutvustasime Vanasadama võimalikke arenduspiirkondi ning otsisime ka iseendale rohkem inspiratsiooni. Otsides sümbioosi sadama ja ülejäänud linnaruumi vahel, on meil hea õppida näiteks lähemate naabrite Oslo ja Helsingi pealt. Meil oli mitmeid põnevaid vestlusi, kuid selge on see, et reaalsuseks võivad need muutuda alles aastate pärast.