Mikser: edu toovad haritud töötajad

Millised on Teie hinnangul need valdkonnad, kuhu Eesti peaks panustama, et jõukamaks saada? Ei ole võimalik saada üle ega ümber hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisest kõigil haridustasanditel. See, et 32 protsenti  meie töötajatest on praegu erialase kutse- või kõrghariduseta, pärsib oluliselt innovatsiooni ja teadus- ja arendustegevust üksikute ettevõtete tasandil. Oluline on ka tark ja aktiivne tööturupoliitika, sest selle puudumisel võib kvalifitseeritud tööjõu väljavool viia olukorrani, kus investeeringute sissevool takerdub senisest veelgi enam tööjõu nappuse taha. Soodus maksukeskkond ei too Eestisse investoreid, kui meil puudub haritud tööjõud.

Valdkond, kuhu Eesti peaks enam panustama, on ka innovatsioon. Eesti mastaabid on sedavõrd väikesed, et ülimalt ressursimahukatel aladel ei ole meil võimalik ka innovatsioonis ning teadus- ja arendustegevuses suurte riikide ja korporatsioonidega konkureerida. Samas on valdkondi, mis eeldavad üksnes võimaluse äratundmist, mõningast riskijulgust ja riigi valmisolekut võimaluse avanedes sinna piisavalt rahalisi ressursse suunata.

Üks selline võimalus, mida Eesti kahjuks kasutas vaid osaliselt, oli geeniuuringute valdkonnas juhtpositsiooni haaramine. Kindlasti jääb oluliseks valdkonnaks ka IT-sektor, kus Eesti kui brändi maine on praegu meie tegelikust suutlikkusest mõnevõrra ees. Seda tuleks ära kasutada.

Millised eeldused oleks vaja Eestis luua, et nn majandusstruktuuri keerukamaks muuta? Esmajoones toetada innovatsiooni ja riskijulgeid ettevõtlusideid. Sealjuures ei tohiks riiklikud toetused turgu solkida, pakkudes abi sellistele ärilistele ettevõtmistele, mis on väikese riskiastmega ja seega võimelised ka turult raha kaasama.

Teine oluline aspekt on seotud innovatsiooni “kodustamisega” ehk intellektuaalse omandi ja patentide hoidmisega Eestis. Arvestades selles valdkonnas liikuva raha ja inimressursi mastaapidega, ei ole paljud Eesti väikesed ettevõtted ilma riigi toeta suutelised oma innovatiivseid lahendusi kaitsma. Kuni aga Eesti majandus püsib üksnes tütarettevõtetel, mille “emad”, kes omavad patente ja tegutsevad arendusega, asuvad piiri taga, on selge, et me jääme tegutsema konkurentsiredeli alumistel pulkadel.

Kes peaks olema arengu eestvedaja rollis? Kindlasti on riigil täita oluline roll tingimuste ja võimaluste loojana, aga ka ettevõtjate suunajana strateegiliselt oluliste valdkondade juurde. Töökohtade, sealhulgas “tarkade” töökohtade loomisse peab investeerima eelkõige erasektor, ent tingimuste – nii füüsilise infrastruktuuri, maksukeskkonna kui ka inimressursi – arendamisel on riigil täita oluline roll. Olukorras, kus kõik riigid konkureerivad investeeringute pärast, on Eestil lootust olla edukas vaid siis, kui Eesti panustab nende tingimuste loomisse vähemalt samaväärselt teiste riikidega. Siin ei saa keskenduda üksnes ühele aspektile –näiteks maksukeskkonnale – vaid panustada tuleb ka inimvara arendamisse ja sotsiaalse keskkonna ning infrastruktuuride edendamisse.

Mida Teie peaministrina teisiti teeksite? Seaksin prioriteediks hariduse arendamise ja korrastamise ning tööturupoliitika. Suurim oht Eesti pikaajalisele arengule seostub negatiivsete demograafiliste trendidega. Aktiivne tööturupoliitika on peamine, mis võimaldab hoida Eestis neid väljarändajaid, kes lahkuvad üksnes majanduslikul sunnil.

Kindlasti oleks minu juhitava valitsuse poliitikas olulisem koht majandustsüklite mõju leevendamisel, st nii-öelda vastutsüklilistel meetmetel.

Eesti on väikseima võlakoormusega riik Euroopas – kas Teie hinnangul oleks Eestil mõistlik oma eesmärkide saavutamisse investeerimiseks laenu võtta? Avaliku sektori väike laenukoormus on positiivne faktor ja kindlasti ei tohiks riik kergekäeliselt laenu võtta. Printsiip, et tänast heaolu ei looda tulevaste põlvede arvel, on õige, kahjuks on meie praegune valitsus seda printsiipi ka ise rikkunud. Nii tekitati buumiaja kiire kasv suures osas erasektori laenukoormuse plahvatusliku kasvu abil, samas kui riik kinnitas, et ei ole valmis astuma mingeid samme majanduse ülekuumenemise ohjeldamiseks.

Kuidas arengueesmärkide saavutamist peaks finantseerima?  Kui riik tegutseb tõhusalt majanduskeskkonna loojana, siis tuleb suurem osa nende eesmärkide täitmiseks vajalikust ressursist välis- ja kodumaistelt erainvestoritelt. Eduka väikeriigi vältimatuks eelduseks on aga ka arenenud sotsiaalne keskkond ja ma olen nõus president Ilvesega, et iseseisva väikeriigi pidamine ei ole ka maksumaksjale odav lõbu.

Inimvara arendamist ja sidusa ühiskonna loomiseks vajaliku tulu allikas peab olema selline maksusüsteem, mis suunab ressurssi säästvale majandamisele ja võtab muu hulgas arvesse ka igaühe võimet makse maksta. Sotsiaaldemokraadid on valmis vähendama vähemkindlustatud inimesi mõttetult koormavaid makse – näiteks käibemaksu soodusmäär kaugküttele, mis tänu sõltumatule regulaatorile jõuab ka lõpptarbijani – samas oleme valmis analüüsima täiendava maksutulu kaasamise võimalusi, sealhulgas ettevõtte tulumaksusüsteemi muutmise teel.

 

Taust

Kuidas muuta Eesti jõukamaks?

Äripäev otsib probleemartiklites ideid, kuidas muuta Eesti jõukamaks. Reformierakond lubas Eesti viia 15 aastaga 5 jõukama Euroopa riigi hulka. Praeguse arengutempoga liigume selle eesmärgi suunas teosammul.Reedel kirjutas Äripäev, et Eesti jääks Euroopa kõige väiksema võlakoormusega riigiks ka siis, kui ta laenaks oma eesmärkidesse investeerimiseks 1,4 miljardit eurot.Madalad palgad. 10. veebruaril ilmunud artiklis keskendusime eestlaste palkadele ja küsisime, kas madal palgatase võrreldes põhjanaabri Soomega on Eesti majanduse konkurentsieelis või häbiplekk.Avalda arvamust. Praegu tõstatame teemana Eesti riigi madala laenukoormuse. Kas see on Eesti trump või hoopis meie kasutamata võimalus? Kirjuta oma arvamus meie kodulehele või saada e-posti aadressil [email protected].

 

Kommentaar

Suur rahavool lükkaks hinnad üles

Rain Lõhmus, pankurEnne kui laenu võtma hakata, peaks olema konkreetne plaan. Ma arvan, et pigem puudub läbiv plaan.Lisaks, rääkides näiteks infrastruktuurist – võtame Tallinna–Tartu maantee ehitamiseks laenu? Kui võtta laenu ja see kahe aastaga valmis ehitada, siis juhtub see, et me ajame kohalikud hinnad üles ja asi läheb kaks korda kallimaks, kui näiteks öeldes, et me ehitame selle kümne aasta jooksul valmis, mis oleks palju mõistlikum. Ma kardan, et suure raha sissevool mõjub lõppkokkuvõttes halvasti.Enne peaks ikka olema väga hea idee. Siis pole äkki riigil vaja õlga alla panna ja erasektor teeb seda ise.Riigi puhul mulle tundub, et probleem ei ole mitte selles, et ei nähtaks vigu või vajakajäämisi, vaid süsteem on selline, et neid vigu on raske koalitsioonidemokraatia tingimustes likvideerida. Firmat on lihtsam juhtida, sest firmajuhil on vabad käed, riik on natuke midagi muud.   

Kui hüpet tahta, tuleb kõvasti riskida

Hillar Teder, ettevõtjaEt oma ettevõtlust teha, on sul vaja kahte asja – ettevõtlikkust ja raha. Ja eks see kapitali korjamine võtab meil aega, peab olema kannatlik.Kui praegu skandinaavlased tulevad siia ja me saame neile allhanget teha, siis on see väga tore. Eks see tähendab, et neil on need otsad käes, kuhu toodangut müüa, ja ilmselt on need otsad tulnud ikkagi aastakümnetega. Tulebki teha seda allhanget, ei jää muud üle. Ega kiiret hüpet ei tulegi. Miks keegi arvab, et peaks hüpe tulema? Kui sa tahad hüpet, siis sa pead suuri riske võtma. Meil ei ole seda raha, et neid võtta, ei ole ka riigil. Laenu saab riik võtta ­ainult asjade jaoks, kus on raha tagasitulemine tagatud. Ettevõtjad võtavad riske ja kui läheb hästi, siis saavad kasumit. Riik ei tegele sellise asjaga. Riik teeb seadusi, vaatab, et oleks arstiabi ja politseinikke, et poleks pime tänaval, ja lapib teedel auke.