Rahvusringhäälingu uus arengukava ei täida ootusi

Vaja varuplaani. Leian, et arengukava koostamisel oleks pidanud kaugemale ette vaatama ja koostama selle n-ö kahesuunalisena – variant A, kus tuuakse välja tegevusplaan juhul kui uus hoone ehitatakse, ning variant B, kus uut hoonet ei ehitata. Ühtlasi peaks pakkuma ideid, kuidas uue maja mitteehitamisel vanades ruumides hakkama saada, millised on suurimad probleemkohad jne.

Lihtne on teha plaane, milles võib arvestada suure rahastuse ning igakülgse avalikkuse toetusega. Keerulisem on, kui raha saamine on ebaselge ning maja ehitus võib hoopis vastumeelsust põhjustada. Uus maja ei pruugi vastumeelsust tekitada mitte vaid töötajates, kelle palgatõus taas kord edasi lükkub, vaid lisaks ka auditooriumis, kes ei pruugi riigi viimaste ebaõnnestumiste valguses rahastamisotsust mõista.

Tunnen muret, et ERRi uus arengukava keskendub küllaltki palju unistamisele ja kõikvõimalikele plaanidele. Samas on unustatud aga see, kuidas juba olemasolevaid ja seejuures pikaajalisi probleeme lõpuks lahendada. Väga murelikuks teeb ETV vaatajate osakaalu märgatav langus. Eriti hull oli lugu möödunud suvel, mil vaatajanumbrid langesid nii madalale (juunis 10,6%, juulis 11,5% ja augustis 12,2%), et teisedki meediakanalid hakkasid probleemist kirjutama ja võimalike põhjuste ning lahenduste üle arutlema.

Ei eristu. ERRi uus arengukava osutab sellele, et tele- ja raadioprogrammid eristuvad selgelt eratelevisiooni ja kommertsraadio programmidest. See väide ei vasta aga tõele. Meedius OÜ uuringust tuli muu hulgas välja, et ETV sisu ei erine millegi poolest teiste väljaannete sisust. Eri kanalite väljundite kattuvus oli hämmastavalt suur. Uuest arengukavast on võimalik leida korduvaid väiteid sellest, et ERR on sotsiaalkultuuriliselt mõjukaim meediaorganisatsioon Eestis. Samas on paraku jäetud selgitamata, mida sõnade “sotsiaalne” ja “kultuuriline” all täpselt silmas peetakse.

Leian, et ringhäälingunõukogu peaks pikaajaliste eesmärkide arutamise asemel keskenduma hetkeolukorrale. Küsimus polegi niivõrd raha lisamises või uute hoonete ehitamises, vaid pigem just ühises strateegilises mõttetöös täitmaks seatud eesmärke.