Riigikontrolli kogemusel annab juhtkonna ja audiitorite õige suhtumine siseaudiitorite töösse harilikult väga häid tulemusi, rääkis riigikontrolli finantsauditi osakonna peakontrolör Ines Metsalu.
Järgneb Ines Metsalu kommentaar Äripäeva ettepanekule allutada riigiasutuste sisekontroll Riigikontrollile.
Riigikontroll on Äripäevale tänulik väljendatud usalduse eest, kuid riigikontroll ei saa kuidagi toetada välja pakutud ideed tuua riigiasutuste siseaudiitorid riigikontrolli alluvusse.
Esmalt tuleb mõista, et siseaudit ja välisaudit täidavad erinevaid ülesandeid. Nii era- kui ka avalikus sektoris on auditialane tegevus põhjendatult jagatud sise- ja välisauditiks. Kuigi sise- ja välisaudiitorite kutsealases tegevuses on sarnaseid jooni, on nende ülesannetes ja tegevuse adressaadis siiski erinevused.
Lühidalt öeldes ongi siseaudit mõeldud töötama üksuse juhtorganite heaks ja välisaudiitor väliste huvigruppide heaks. Siseaudiitorite eesmärk on suurendada asutuse juhtkonna kindlustunnet, et asutuse juhtimis- ja kontrollimeetmed toetavad asutuse eesmärkide saavutamist, on õigusaktidega kooskõlas ning tagavad eelarveraha otstarbeka kasutamise.
Riigiasutuste siseaudiitorite viimine riigikontrolli alluvusse tähendaks sisuliselt juhtorganite heaks töötava siseauditi funktsiooni likvideerimist ja selle asendamist välisauditiga. Selline samm nõrgestaks oluliselt asutuste sisekontrollisüsteemi, mille loomine on asutuse juhtkonna kohustus.
Äripäev on toonud probleemina välja siseaudiitorite vähese sõltumatuse. Sõltumatuse suurendamiseks ei pea tingimata muutma siseauditit välisauditiks alluvusvahekorda muutes. Sõltumatuse suurendamiseks on ka muid viise, mida riigiasutuste või valitsemisala siseselt tuleb rakendada. Näiteks siseauditi tsentraliseerimine ja viimine ministri alluvusse, sõltumatuse tagamine asutusesiseste regulatsioonidaga, mis hõlmavad ka erinõudeid siseaudiitorite tööle võtmisel ja töölt vabastamisel jne.
Riigiasutuste siseauditi tellimine audiitorfirmadelt ei oleks samuti lahendus, sest see ei suuda asendada täiel määral siseauditi funktsiooni ja kindlustada, et asutuse sisekontrollisüsteem toimiks tõrgeteta. Samas on riigiasutused siseauditi raporteid vajadusel tellinud audiitorfirmadelt varemgi ja ilmselt teevad seda ka edaspidi.
Lõpetuseks, kindlasti ei saa nõustuda seisukohaga, et riigiasutustes on siseaudiitori funktsioon mõttetu, sest nad ei saa olla sõltumatud. Riigikontrolli kogemus näitab, et juhtkonna ja audiitorite õige suhtumise korral annab siseaudiitorite töö harilikult väga häid tulemusi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maanteeameti lõbureisid näitavad, et riigiasutuste siseauditite süsteem ei õigusta end. Riigiasutuste palgal siseaudiitorid tuleb viia riigikontrolli alla.
Riigiasutusi tuleks aeg-ajalt tuulutada, et bürokraatia ei tunneks ennast ülemäära mugavalt ning suhted ei põimuks liiga läbi, arvas endine haridusminister Tõnis Lukas.
Riigiasutustes on pigem küsimus siseaudiitorite töökorralduses ja nende kvalifikatsioonis, riigikontrolli alluvusse neid viima ei peaks, arvab Ernst & Young Balticu juht Ivar Kiigemägi.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.