• OMX Baltic0,12%281,77
  • OMX Riga−0,27%871,74
  • OMX Tallinn0,32%1 774,69
  • OMX Vilnius0,4%1 105,49
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 1000,65%8 255,22
  • Nikkei 225−0,08%38 444,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,51
  • OMX Baltic0,12%281,77
  • OMX Riga−0,27%871,74
  • OMX Tallinn0,32%1 774,69
  • OMX Vilnius0,4%1 105,49
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 1000,65%8 255,22
  • Nikkei 225−0,08%38 444,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,51
  • 27.03.12, 13:16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pensionifondid vältisid SEBs võlakirja

SEB Eesti pensionifondid ei osalenud Eesti Energia võlakirjaemissioonis otsepaigutusega, rääkis SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing.
„Põhjuseks on, et ettevõtete võlakirjades kasutame reeglina fonde ning mitmete praegu meie kasutatavate fondide portfellide tootlus on samas suurusjärgus, kuid intressirisk oluliselt madalam," ütles Kunsing selgitades, et Eesti Energia 6,5 aastase tähtajaga võlakirjad tähendavad suhteliselt pika tähtajaga võlakirju. Kuna SEB fondiportfellid on laialt hajutatud, on loomulikult ka üksiku emitendi risk nendes portfellides oluliselt madalam, lisas Kunsing.
„SEB Varahalduse poolt osales Eesti Energia emissioonis siiski teatava paigutusega meie SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond, mida SEB pensionifondid kasutavad teiste konkureerivate fondide kõrval arenevate võlakirjaturgude varaklassi ühe paigutusena,“ märkis Kunsing. „Nimetatud fondi duratsioon oli veebruari lõpu seisuga 4,91 ehk intressirisk madalam kui Eesti Energial, mille duratsioon ehk intressirisk tuli kuskil 5,5 kanti, keskmine reiting A- ehk üks pügal kõrgem kui Eesti Energial ja tootlus tähtajani 5,81% ehk siis oluliselt kõrgem kui Eesti Energial."
Kunsing jätkas, et intressirisk ehk võimalus intresside tõusust võlakirjade odavnemise tõttu raha kaotada väärib praeguste madalate intresside kontekstis märkimisväärset tähelepanu.
„Arenenud riikide ja eurotsooni suur võlakoormus tähendab muu hulgas seda, et nad on vägagi motiveeritud end sellest võlakoormast välja inflateerimisest. Seega võib horisondil valitseda oht märkimisväärseks intressimäärade tõusuks ja kaasnevaks kõrge intressiriskiga võlakirjade hinnalanguseks,“ ütles ta.

Seotud lood

Arvamused
  • 28.03.12, 14:19
Eesti investorid jäeti taas tühjade pihkudega
„Mul jällegi on ainult tühjad pihud” on Eesti rokilegendi Gunnar Grapsi laulusõnad, mis iseloomustavad ilmekalt ilmselt paljude Eesti jaeinvestorite esimesi tundeid pärast seda, kui sai teatavaks, et Eesti Energia on emiteerinud 300 miljoni euro eest võlakirju, kuid seda taas mitte Tallinna, vaid Londoni börsil.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 12:49
Tarkvaraarendaja Merada: turvanõrkusi tuleks otsida vähemalt kord kuus
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele