Ehitusfirma juht: ametnikud vastutagu ka tellija ees

„Seadusesse kirjutatud planeeringuprotsess on minu arvates mõistlik ja loogiline,“ lausus Pärloja, kelle kinnitusel on detailplaneering tähtis asi ja vajabki pikemat menetlusaega, et kõik aspektid saaks läbikaalutud.

Kui asjad käiksid seaduses toodud tähtaegade järgi, poleks katki midagi, arvas ta.

Tegelik probleem seisneb Pärloja sõnul omavalitsuste haldussuutlikkuses ning heas tahtes planeeringuid efektiivselt ja mõistliku aja jooksul menetleda. „Planeeringu koostamisel on vaja läbi käia kümneid ametnikke, kes kõik vaatavad oma kitsast lõiku ja neid tegelikult tervikpilt palju ei huvita,“ kirjeldas ta praegust olukorda.

„Ei ole keskset vastutajat, kes omavalitsuse poolt tagaks, et planeerimisprotsess ei jääks venima ametnike kompetentsuse, suutlikkuse või kiuslikkuse tõttu ning et protsessi keskel ei tekiks juurde aina uusi ja uusi täiendavaid nõudmisi, mida tuleb jälle ja jälle täiendavalt kooskõlastada,“ lisas juht.

Olukorda aitaks tema hinnangul lahendada ametnikepoolne vastutus mitte ainult seaduse, vaid ka „tellija“ ees. „Lähtuda seadusest ja mitte ajada protsessi liialt keerukaks omavalitsusepoolsete täiendavate nõudmistega. Julgemalt kasutada kiirmenetlust väikesemate ja lihtsate planeeringute puhul,“ loetles Pärloja parandusvõimalusi.

AS Mainor nõukogu esimees Ülo Pärnits kirjutas täna Äripäevas ilmunud kolumnis, et Eestis on detailplaneeringute kooskõlastamise korraldus erakordselt kilplaslik, kulukas ja takistab töö tegemist ning SKP suurendamist. Äripäev uurib ettevõtete juhtidelt, kuidas valitsev olukord nende tegevust mõjutab.