Ülikool püsib innovatsiooni, mitte palganumbri teenistuses

TTÜ on vilistlaste seas aastaid teinud rahulolu-uuringuid, kust oleme saanud tagasisidet erialade konkurentsivõime kohta. Tuleviku suur palk ei seisa kunagi esikohal: nii eriala valik ülikooli õppima asudes kui ka hilisem töökohavalik on ennekõike seotud eriala ja töö meeldivusega. Seda on arvanud umbes 2/3 vilistlastest. Arendava töö võimalus on samuti eespool palgasoove.

Kuid 80% meie tudengitest on töötanud või töötavad paralleelselt õpingutega, nii et neil on kujunenud selge arusaam tööturu võimalustest ning vaatamata sellele, et praktikavõimalusi saavad Eesti ülikoolid pakkuda vähem kui nende järele nõudlust oleks, on päris eluvõõraste tudengite hulk vähemasti meie ülikoolis kaduväike.

Inseneride kõrvale ärimehed. Masu näitas, et esimeste töökaotajate seas olid äriala lõpetanud, inseneridele mõjus masu palju vähem. See ei tähenda, et ärist taipavaid inimesi oleks vähem tarvis, kuid innovatsioonilisest tehnoloogiast raha kättesaamiseks on inseneride kõrvale vaja ärimehi. Töötame usinalt äritegemise oskuse ja innovatsioonivõimekuse senisest enama integreerimise kallal nn insenerierialadega. Panustame rahvusvahelise koostöö kaudu sellesse, et ülikool muutuks üha enam teaduse- ja tehnoloogiapõhiste idufirmade tekkelavaks, kuhu on kaasatud nii homsed insenerid kui ka ärijuhid.

On ühekülgne teha Eesti tööjõuturul saadava palga põhjal järeldusi, millistele erialadele panustada. Jah, oleme osa Eesti ärikeskkonnast, kuid üliõpilased on juba praegu rahvusvahelises konkurentsis nii teadmiste ja oskuste kogumises kui ka suutlikkuses innovaatiliselt mõelda. Valmistame tudengeid üha rohkem ette mitte vaid tööks Eestis, vaid selleks, et nad suudaksid igas maailma punktis oma oskustega muljet avaldada. Mõistagi on see nende endi valik, millisel turul ja mis hinnaga ennast müüa.

Seisvas vees kala püüda pole huvitav ja oma naba imetledes võib kael kõveraks jääda. TTÜ ei taha olla vaid kodumaise tööjõu nõudmiste ja vajaduste rahuldaja. Meie siht on panustada rahvusvahelisse koostöösse, mille oleme muu hulgas käivitanud juba nii Stanfordi kui ka Berkeley ülikooliga, kust regulaarselt saabuvad TTÜsse õpetama innovatsioonimaailma suurimad nimed. Märtsis saabus geenitehnoloogiat lugema Lisa Harper Berkeley ülikoolist. Šanghai tehnoloogiaülikooliga sõlmisime nädala eest tudengite vahetamise lepingu. Kui praegu õpib TTÜs umbes 800 välisriikide kodanikku, siis mõne aasta pärast võiks ainuüksi hiina tudengite arv olla 500. 2020. aastaks võiks välisüliõpilaste arv moodustada kuni 50%. Arusaadavalt tähendab see maailmatasemel õppejõudude toomist meie professorite kõrvale.

Eesti Euroopa hariduskaardile. Loomulikult on suurimas ja avatumas konkurentsis infotehnoloogia valdkond, mistõttu on sealsed palgadki Eesti keskmisest tublisti kõrgemad. TTÜ panustab sellesse üha tõsisemalt, näiteks kahe maailmas uudse rahvusvahelise ingliskeelse õppekava, küberkaitse ja tehnoloogiaõiguse avamisega. TTÜs  õpib 2/3 Eesti IT-tudengitest. Vajalikul hulgal itimehi ja insenere eesti naised sünnitada ei jõua – nad tuleb välisilmast siia õppima meelitada ja võimalusel osaliselt kodustada. Ainult nii saame tagada arengu.

Kõik need tegevused teenivad ühte eesmärki: tõsta Eesti haridus Euroopa hariduskaardile, suurendada doktorantide hulka ja luua eeldused meie teadlastele, doktorantidele ja magistrantidele innovatiivsetes rahvusvahelistes teadusprojektides osalemiseks. Sel suvel TTÜs tegutseva Euroopa Innovatsioonakadeemiaga on juba ühinemas nii eri riikide tudengid kui ka Eesti ettevõtted, kes soovivad koos üliõpilastega rahvusvaheliste kõrgema klassi innovatsioonigurude juhendamisel oma ärimudelid üle testida. Selliseks peakski ettevõtete ja ülikooli koostöösuhe üha enam kujunema.

Suudame lähiaastatel Eesti tööjõuturule saata üha rohkem neid spetsialiste, keda palgates suurfirmad rahvusvahelises ärikonkurentsis häbisse ei jää. Iseasi, kas ettevõtted neist ka väärilist palka makstes kinni suudavad hoida. Innovatsiooni hind pole madal ja ta ei pruugi ka purgis püsida, kuid kui tahame näha Eesti ettevõtetes innovatsiooni, siis peab see alguse saame ülikoolidest.