• OMX Baltic0,12%281,77
  • OMX Riga−0,27%871,74
  • OMX Tallinn0,32%1 774,69
  • OMX Vilnius0,4%1 105,49
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 1000,65%8 255,22
  • Nikkei 225−0,08%38 444,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,51
  • OMX Baltic0,12%281,77
  • OMX Riga−0,27%871,74
  • OMX Tallinn0,32%1 774,69
  • OMX Vilnius0,4%1 105,49
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 1000,65%8 255,22
  • Nikkei 225−0,08%38 444,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,51
  • 03.04.12, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

LOGISTIKA. Kütuse osa autoveo hinnast üle poole

Autoveo hinnast moodustab kütus vähemalt poole ja pole ime, sest kümne aastaga on kütuse hind 50 protsenti tõusnud, selgus järelepärimisest autovedajate seas. Samas polnud autovedajad kas ajapuudusel või muul põhjusel altid sel teemal sõna võtma.
“Kütus, auto amortisatsioon, raskeveokimaks, liikluskindlustus, osal autodel kaskokindlustus, autojuhiga seotud kulud – nagu autojuhi liiklusalane täiendkoolitus, toiduainevedude puhul koolitus toiduainete pädevuse raames, atesteerimine, autojuhi palk, töötuskindlustusmakse, haigekassa, sotsiaalmaks –, auto tehniline ülevaatus ja registreerimine, arvelevõtmine, riigilõiv, auto varuosad ja remont, autorehvid, sideteenused – nagu GPS-seade, mobiiltelefon,” loetles Auto Võru juht Tõnis-Koit Pihu kulusid, millest veoteenuse hind laias laastus koosneb.
Kütus moodustab tema sõnul umbes poole, vahel veidi rohkem, vahel vähem. Suuruselt järgmise kuluna tõi ta välja autojuhi palga ja riigimaksud, mis kokku on umbes 30%. Ülejäänud kulud peavad mahtuma 20% sisse.
Kütuse osakaal suureneb. Kuigi kõik kulud on kasvanud, on veohinnad langenud, märkis Pihu. “Kütuse osakaal suureneb aasta-aastalt. Palgad ja riigimaksud on tõusnud. Samas on Euroopast ostetud kummide ja varuosade hinnad tõusnud,” nimetas ta.
Auto Võru juht usub, et kümne aastaga on kütuse osakaal suurenenud poole võrra ehk kütuse osa kogukuludest oli kümne aasta eest 25–28%. “Saksamaal oli kütus kümme aastat tagasi üks Saksa mark (8 Eesti krooni) liitri kohta, meil oli 6–6,5 krooni hulgihinnaga,” rääkis ta.
Enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga hakati Pihu ütlusel ette kirjutama bürokraatlikke seadusi, mida autovedajad pidid asuma täitma – töö- ja puhkeaja seadus, sideteenuste olemasolu, autojuhtide täiendkoolitused jms. “Kütusekulu kasv ei ole meist sõltuv, see on maailmaturu süsteem,” lisas ta.
Pooltühi auto suurendab kulusid. VR Transpointis arvestatakse müügidirektor Antoon van Rensi sõnul veo hinda ringides ehk ring hakkab Eestist pihta ja tuleb ka Eestisse tagasi. “Veo hinnast on kütusekulu 55–65%, palk on 20–25%, auto amortisatsioon on umbes 15%, ülejäänud on kulu, mis läheb auto remondile, rehvidele, teemaksudeks ja kindlustusele, mis on kokku 1–5%,” selgitas ta.
Kui rääkida kulude osakaalu muutusest, siis kahtlemata on kütuse osakaal van Rensi sõnul oluliselt suuremaks läinud. “2010. aasta novembrist kuni selle aasta märtsini on kütuselisa tõusnud kümme protsendipunkti, mis teeb kütusekulu kasvuks 20–25%,” arvutas ta.
“Muud kulud on iseenesest ka kasvanud. Palgakulu on kindlasti natuke üles läinud,” kinnitas van Rens. Võrreldes möödunud aastaga on palk tema sõnul kindlasti paar protsenti tõusnud. Teisest küljest aga sõltub veo hind sellestki, kui täis on auto laaditud ja kui pikka ringi sõidab.
“Langenud ei ole midagi. Nendel firmadel, kus autod on keskmiselt vanemad, on amortisatsioon väiksemaks jäänud ja remondikulu suuremaks läinud,” ütles van Rens, lisades, et VR Transpoint uuendab pidevalt autoparki.
Kui majandus käima läheb, suureneb van Rensi ütlusel ka nõudlus, mis tingib iseenesest kulude kasvu. “Ka autojuht tahab rohkem raha saada,” tõi ta näiteks. “Palgakasvu osakaal on tegelikult väga väike ja ei ole isegi mainimist väärt,” lisas ta.
Van Rens avaldas lootust, et ühel päeval hakkavad transpordihinnad tõusma. Klient peab olema nõus tõusu kinni maksma, märkis ta. “Tundub, et olukord on kevadel natuke paremaks läinud, kuna hinnad on veidi tõusnud,” ütles ta ja põhjendas seda kütuse hinna tõusuga. Samas nentis van Rens, et kasumimarginaal ei kerki ikkagi.
DSV Transpordi logistikadirektor Alvar Tõruke rõhutas, et teenusepakkujate vahel on väga suured erinevused ja ühe mütsiga siin lüüa ei saa. Kindlasti tuleb tema sõnul vahet teha autovedajatel ja ekspedeerijatel.
Palgad võivad tõusta. Lisaks jagunevad Tõrukese sõnul ekspedeerijad ettevõteteks, kes on ainult vahendajad – nii-öelda arvutiga inimene, kes otsib odavaimat vedajat konkreetsele saadetisele –, ja ettevõteteks, kellel on korrektselt kirjeldatud aja- ja kvaliteedilubadustega tooted ning kes on võimelised kandma laiemat vastutust.
Tõruke ütles, et tema kommentaarid puudutavad eelkõige viimaseid. “Vedajakulu, teemaksud jms, Skandinaavia ja Põhja-Euroopa vedudel laevakulu, terminalikulud, jaotus- ja korjekulud. Siia lisanduvad arvestatavate üldkuludena IT-kulud, personalikulud, taristu halduskulud jne,” avas logistikadirektor veoteenuse hinda.
Vedajakulu on Tõrukese sõnul kõige suurem ja moodustab 86% teenusega seotud otsekuludest. “Vedajakulu osatähtsus on pidevalt suurenenud,” märkis ta ning viitas eelkõige kütuse hinnale. “Järgmises etapis hakkab eeldatavasti vedajahinnale mõju avaldama siiani pidurdunud palgatõus,” usub DSV Transpordi logistikadirektor.
Tõruke toonitas, et veoteenuse hind on kahtlemata oluline, kuid ei peaks kindlasti olema olulisim tegur koostööpartneri valikul, sest esitatud veoarve ei näita sageli tegelikku kogukulu.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.01.25, 13:00
Firmade müügihinda mõjutavad nii kriisid kui x-faktor
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele