EL kavatseb suurendada diskriminatsiooni

Enamiku riigihangete puhul, mille korraldavad ELi liikmeesriikide riigiasutused, võivad pakkumise teha ettevõtjad kõikjalt maailmast. Euroopa ettevõtjad võivad aga teha pakkumisi kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks üksnes teatavates riikides. Selline olukord on ebaõiglane ning Euroopa Komisjon loodab probleemi lahendada uue riigihangete määrusega.

Uue määrusega tagataks ELi ettevõtjatele samasugused võimalused rahvusvahelistel riigihanke turul nagu on väljastpoolt ELi pärit konkurentidel Euroopas, avaldas Euroopa Komisjon.

Riigihangete väärtus ulatub kogu maailmas 1 triljoni euroni aastas. ELis korraldati 2010. aastal riigihankeid 420 miljardi euro väärtuses.

84% sellest summast oli kättesaadav ettevõtjatele mis tahes riigist maailmas, üksnes kommunaalteenuste ja kaitsesektoris on pakkuvate riikide suhtes kehtestatud piirangud. Seevastu Ameerika Ühendriikides võivad välismaised ettevõtjad kandideerida vaid 32%-le riigihangetel saada olevast 556,25 miljardist eurost. Jaapanis on vastav näitaja veelgi madalam, vaid 28%.

Kehtestatud piirangud mõjutavad sektoreid, kus EL on väga konkurentsivõimeline, nagu näiteks ehitus, ühistransport, meditsiiniseadmed, elektritootmine ja farmaatsiatooted.

Komisjoni ettepaneku kohaselt võivad hankijad 5 miljonit eurot ületavate lepingute puhul jätta kõrvale väljastpoolt ELi pärit pakkujad, kui suur osa asjaomastest kaupadest või teenustest ei ole rahvusvaheliste kokkulepetega hõlmatud.

Kui hankija soovib nii teha, peab ta sellest teavitama Euroopa Komisjoni, millel on kaks kuud aega otsuse põhjendatuse hindamiseks. Kaalukeeleks saab, mil määral on asjaomase riigi hankemenetlused avatud ELi ettevõtjatele.

Kui riik diskrimineerib pidevalt Euroopast pärit pakkujaid, võib komisjon püüda saavutada kokkulepet läbirääkimistel. Kui see ebaõnnestub, võib komisjon piirata ajaomase riigi ettevõtjate pääsu ELi turule, kehtestades näiteks piirangud konkreetses sektoris või hinnatrahvi väljastpoolt ELi pärit pakkumistele.