Hispaania trügib pildile

Hugo Dixon Reutersi Breaking Viewsist võttis asja kenasti kokku: eksisteerib risk, et kui lühiajalise raha hankimisel turusurve taandub, kaob ka valitsuste meelekindlus viia ellu ebapopulaarseid reforme. “Kui see juhtub, on kogu võidetud aeg raisatud ning kriis tõstab taas oma koleda pea ning võimudel pole sellega võitlemiseks vahendeid.” Kolmapäeval said siis Hispaania valitsus, euroala ja investorid meeldetuletuse, et kriis ei ole läbi. Kreekaga võrreldes on Hispaania gigant.

Üle-eelmisel nädalal andis Hispaania peaminister eelarve valitsusele arutada, öeldes selle kohta “demokraatiaaja kõige kokkuhoidlikum”. Riiki tabas üldstreik ja miljon protestijat tuli tänavatele. Valitsus kardab, et kärped peatavad mis tahes majanduskasvu ning tööpuudus, mis on iseäranis suur noorte seas, muutub kontrollimatuks.

Ekstreemselt keeruline. Kolmapäeval ütles Hispaania peaminister oma Rahvapartei ees esinedes, et Hispaania majanduse olukord on ekstreemselt keeruline.

“Need, kes seda ei mõista, lollitavad vaid iseennast,” ütles ta, püüdes läbi suruda kolme aastakümne suuremaid eelarvekärpeid. “Risk kaotada ligipääs laenuturule ei ole teoreetiline,  vaid on mõne Euroopa Liidu riigiga juba juhtunud.”

Investorid hakkasid kahtlema riigi võimekuses kanda võlakoormat. Hispaania tööpuudus ületas 23% joone. Riigi eelarve puudujääk ei ole alates 2007. aastast mahtunud Euroopa Liidu nõutava 3% sisse. Kaitstes 27 miljardi eurost eelarvekärbet, mis peaks puudujääki 3,2 protsendipunkti võrra kahandama mulluselt 8,5 protsendilt tõstis Rajoy panuseid öeldes, et Hispaania liitub Kreeka, Iirimaa ja Portugaliga Euroopa Liidult ja IMFilt abivajajate pundiga, kui kärpeid ei tehta.

Eelarveminister Cristobal Montoro ütles, et Hispaania plaanib sel aastal laenata 186,1 miljardit eurot, mis viiks võlakoorma suhtes SKPsse 2011. aasta 68,5%-lt tänavu 79,8%-le ehk kaugele üle Euroopa Liidu lubatud 60% taseme.

Hispaania eelarvekulutused on hirmsad. Pensioniks, töötu abirahaks ja intressimakseteks on ette nähtud 56,8% 2012. aasta riigieelarvest.

Tootlused tõusmas. Hispaania võlakirjatootlused hakkasid tõusma ja võlakirjade hinnad langema, kui peaminister Rajoy teatas 2. märtsil, et valitsus ei kavatse kinni pidada eelmise valitsuse poolt Euroopa Liiduga kokku lepitud eelarve puudujäägi eesmärkidest. Euroala rahandusministritega lepiti kokku uus 5,3% defitsiidieesmärk.

Kolmapäeval kerkis võlatootlus ebaõnnestunud oksjoni järel. Riigi maksimaaleesmärk oli müüa 3,5 miljardi euro eest uusi võlakirju, kuid ostjad võtsid vaid 2,59 miljardit eurot. Emiteeritud võlakirjade tootlus kerkis, sama tegid ka võlakirjad järelturul.

Mõned Hispaania kohalikud omavalitsused ja linnad on kaotanud ligipääsu kapitaliturgudele, mille leevenduseks lõi valitsus 35 miljardi eurose abimehhanismi. See aitab omavalitsusi, kuid vastu nõutakse kulude kärpeid. Hispaania keskvalitsus ongi hädas olnud autonoomsete piirkondadega, kellel on suur sõltumatus ning riigi käsi jääb nende ohjeldamiseks lühikeseks.

Kreekat lahendati saamatult. Mis juhtub, kui turul kaob usaldus Hispaania vastu? Erinevalt ebaolulisest Kreekast on tegu suure majanduse ja võlakirjaturuga riigiga. Kui vaadata tagasi, kui saamatult lahendati Kreeka kriisi, tekib mul kartus, et võib kaduda tahe või võime Hispaaniat kiiresti ja otsustavalt aidata – mitte nagu Kreekat, kus üks lõplik lahendus järgnes teisele ning kus jätkuvalt hõõguvad söed. Igal kriisil on omapära. Hispaanial võib selleks pidada autonoomsete piirkondade temaatikat. Kui neid ei suudeta veenda kulusid kärpima, võib Hispaania käärima hakata. Kui Hispaania valitsejatel tekib vajadus valida, kas säilitada riigi terviklikkus või jätkata euroalal – kumb muutub olulisemaks? Hispaaniat vapustas pikka aega ETA. Kas Hispaania peaks kehtestama tugevama keskvõimu autonoomiate üle ja riskima pahameelega, et täita euroala nõudmisi?

Hispaania aktsiaturg võib minna taas testima 2009. aasta põhja, kust edasi langemise korral terendab küllalt lähedal 2002. aasta põhi. Hispaania aktsiad on suhtarvudelt odavad. Aktsiaturu P/E suhe on 10,6, selleks aastaks prognoositud kasumite põhjal 9,5 ja tulevaks aastaks prognoositu alusel 8. Aktsiad paistavad odavad. Euroopa suurtest turgudest on Hispaania üks kahest, kus aktsiad on madalamad raamatupidamisväärtusest. Hispaanias on see näit 0,98 ja Itaalias 0,62. Samas, kas need on eriti odavad, kui Euroopa Stoxx 50 on näit 1,06.

Dividenditootlus on Hispaanias 6,1%, Euroopas 5%. Kas ettevõtete kasumi teenimise ja dividendi maksmise võime on püsib oludes, kus majandus läheb langusesse? Eriti ei usu. Hispaania pangandussüsteem on nõrk ja käimas on konsolideerumine. Kinnisvaramull oli enne lõhkemist hiiglaslik. Valitsus plaanib ka ettevõtetelt rohkem makse saada ning suurettevõtete toetusi vähendada. Kui kriis lahvatab, võib see kujuneda väga pikaajaliseks. Veel hullem oleks Hispaania probleemi mõju finantsturgudele laiemalt. See võib rikkuda investorite meelestatuse aktsiate ja teiste riskivarade suhtes üle maailma, nagu õpetas meile Kreeka olukord. Loodame, et Hispaanial ei lasta kujuneda Kreekaks.