Skanska EMV tegevjuht Andres Aavik on kindlameelne ja tulevikku vaatav mees, kes hindab kõrgelt tööohutust, keskkonnasäästlikkust ja kvaliteeti. Tema sõnul on Skanska üks väheseid ehitusettevõtteid, kes juhindub kindlatest väärtushinnangutest.
“Väärtused määravad kindlaks selle, kuidas me äri teeme,” toonitas Aavik. “Skanska tegutseb kõikidel turgudel ühtemoodi, olenemata tegevuskeskkonna eripäradest. Näiteks kui Ukrainas on kombeks altkäemaksu maksta, aga Eestis mitte, siis ei ole nii, et seal maksame ja siin ei maksa. Tegutseme igal pool eetiliselt,” märkis ta.
Peale eetilise väärtuste on Skanskale tähtis tegutseda keskkonnasäästlikult, pöörates suurt tähelepanu tööohutusele, asjatundlikkusele ja kvaliteedile.
Tööohutus on platsil A ja O. Skanska võtab ehituses malli Skandinaavia maadest, samuti Ameerikast ja Inglismaast. “Võime küll arvata, et oleme jube head ehitajad, kuid muu maailm on meist kõvasti ees, eriti energiasäästlikkuse, tööohutuse ja efektiivsuse vallas. Meil on palju õppida,” toonitas Aavik.
Tööohutus on Aaviku hinnangul Eestis väga viletsal järel, kohati isegi täiesti puudulik. Mõnes mõttes on selles süüdi seadused, mis asetavad kannataja alati süüdlase rolli.
“See on valdkond, kus Eesti ehitajad peaksid seljad kokku panema ning oma inimeste elude ja tervise eest seisma, kartmata, et neid kohe kartellis süüdistama hakatakse. Inglismaal muudeti seadust 20 aastat tagasi selliselt, et ehitusplatsil toimuva eest võtab vastutuse peatöövõtja. Kui plats ei vasta tingimustele, võib ehitaja oma litsentsist lihtsalt ilma jääda,” kirjeldas Aavik karmistatud tööohutustingimusi saareriigis.
“Meil aga kehtib mõnes mõttes endiselt nõukogude aja igand, et ehituses ikka juhtub ning sellega tuleb arvestada. See ei ole õige. Ükski ehitaja, metsatööline ega elektrik ei tohiks tööle minna teadmisega, et ta ei pruugi sealt sama tervelt koju naasta,” pahandas Aavik ja nentis, et inimelu väärtustatakse Eestis endiselt vähe.
“Eesti ehitajad on kohustatud tagama tööohutuse, kuid enamjaolt lõppeb tagamine paberi peal. Kui sõita mööda vabariigi ehitusprojekte, ilmneb, mis seal tegelikult toimub. See on tihti õudne,” lisas ta.
Skanska on tööohutuse tagamise enda jaoks prioriteetide hulka seadnud. “Ka mina suhtusin aastaid tagasi tööohutusse kergemalt, kui nii üldse öelda saab, aga siis juhtus meie platsidel mitu suurt õnnetust ning ma korrigeerisin oma suhtumist sellesse,” ütles Aavik.
“Nüüd on tööohutuse tagamine meile väga tähtis ning räägime ettevõttes sellest üsna palju,” toonitas ta.
Keskkonnasäästlik suund. Peale palju räägitud energiasäästlikkuse, mille eest seisab ka Skanska kontsern, propageerib ettevõte materjalide taaskasutuse ja ökoloogilise jalajälje vähendamise kaudu rohelist mõtteviisi üldisemalt.
“Selle aasta roheline eesmärk on Soome Skanskal ja seeläbi ka Eesti Skanskal ehituses tekkivate jäätmete maksimaalne taaskasutamine. See tähendab seda, et prügimäele peaks minema ainult niisugune praht, mida ehitusplatsil enam kasutada ei saa,” tutvustas Aavik rohelist eesmärki.
Paraku ei leia selline keskkonnasäästlik tegevus Eestis suurt tähelepanu. Prioriteedid on mujal, nagu ütles Aavik.
“Meil on olnud töid, kus projektijuhid on suutnud asju korraldada nii, et kui objektil on olnud mõni lammutust vajav hoone, siis on kõik lammutusest tulenevad materjalid ehitusplatsil taaskasutusse suunatud. Prügimäele ei ole midagi viidud. Oma saavutustest on juhid vaid moka otsast rääkinud, kuna seda ei peeta Eestis suureks asjaks,” rääkis ta.
Aaviku sõnul propageerivad näiteks Skandinaavia maad säärast projektjuhtimist riiklikul tasandil.
“Kui mõni firma Rootsis või Norras niisuguse asjaga hakkama saab, lehvitatakse lippu ja kiidetakse keskkonnasäästlikkuse eest. Eestis jätab see üldsuse külmaks,” märkis ta ning lisas, et avalikkus võiks sellist tegevust rohkem toetada, mis omakorda motiveeriks ehitajaid keskkonnasäästlikumalt ehitama. “Ju siis on riigi prioriteedid mujal,” märkis Aavik kergelt nördinult.
Energiasäästlikkus on endiselt viimane, millele tarbija tähelepanu pöörab. Praegune koduotsija hindab kinnisvara ikka eelkõige hinna ja asukoha järgi. Energiasäästlikkusele pöörab tähelepanu väga väike hulk inimesi.
“5–10% potentsiaalsetest koduostjatest hindab kinnisvara ka energiasäästlikkuse põhjal, kuid enamuse jaoks on prioriteedid teised,” märkis Aavik, aga avaldas samas lootust, et tarbijad muutuvad pikapeale teadlikumaks.
“Mujal maailmas on hästi näha, kuidas inimesed pööravad energiatõhususele ja keskkonnasõbralikkusele aina suuremat tähelepanu. Kui vanasti ütlesid rahvusvahelised kinnisvara haldavad fondid, et ärikinnisvara puhul on kõige tähtsam asuoht, asukoht ja asukoht, siis nüüd näeme, et tähtsad on asukoht, asukoht ning jätkusuutlikkus,” rääkis Skanska tegevjuht.
Ta selgitas, et energiasäästu efekti on raske kohe hinnata, kuna tulemused ilmnevad alles kümne aasta pärast.
“Kui vaatame, millised olid kütuse ja energia hinnad kümme aastat tagasi, näeme, millises suunas need nüüdseks muutunud on,” märkis ta.
Skanskal on valmimisjärgus energiasäästlik korterelamu Viimsis. Aaviku sõnul on huvi selle vastu küllaltki suur, kuid taas kord vaadeldakse selle juures kõiki muid tegureid enne kui energiasäästlikkust.
“Eelkõige hinnatakse asukohta, usaldusväärset ehitajat ja teisi tegureid ning alles siis märgatakse, et maja on B-klassi energiamärgisega,” nentis ta.
Kriis on pannud inimesi arvestama ehitaja usaldusväärsust. “Ajapikku on hakatud kaaluma, kust tasub kinnisvara osta. On olnud küllalt juhuseid, kus inimene on sissemaksu ära teinud ning lõpuks sisuliselt tühjade kätega jäänud. Praegusel ajal on usaldusväärsus väga tähtis,” ütles Aavik.
“Meil on üks Ravi tänava projekt, kus olime peatöövõtjad. Ehitasime välistellija jaoks. Nüüd on maja valmis ja korterimüük edeneb hästi. Saime tellijalt tagasisidet, kus ta märkis, et kui ehitusplatsil oleks lehvinud mõne muu ehitusettevõtte lipp, poleks müük tõenäoliselt nii hästi läinud,” tõi Aavik näite.
Ta lisas, et kolmekümnest ostjast kümme on soomlased, kelle jaoks on usaldusväärne ehitaja väga tähtis. “Ärgu nüüd konkurendid solvugu, aga paraku ei tea keskmine soomlane, kes on Nordecon või Merko.”
Ehitussektor korrastatud, aga arenguruumi veel on
Andres Aaviku hinnangul on majanduskriis Eesti ehitussektorile hästi mõjunud. Toimunud on korrastumine, kuid üldehitusvaldkonnas suuri muutusi täheldada ei ole.“On näha, et tee- ja keskkonnaehituses on korrastumine toimunud ning ilmselt see jätkub. Kui aastaid tagasi osales näiteks tee-ehitushankes kümme ettevõtet, siis nüüdseks on see arv vähenenud nelja-viieni,” märkis Aavik.“Küll aga pole suurt korrastumist toimunud üldehituses. Kriis kaotas ehk kolm-neli keskmist ettevõtet, kuid suured tegijad jäid enamjaolt kriisist puutumata. Selgelt on Eestis veel liiga palju ehitajaid,” ütles ta.Praegune ehitusturg elatub peamiselt Euroopa Liidu toetusfondidest tulevast rahast. “Kui eurotoetusi poleks, oleks ehitusturul poole vähem tegijaid, samuti inimesi, kes selles valdkonnas tegutsevad. Tippajal räägiti, et ehituses töötab pea 80 000 inimest. Kriisi põhjas oli see number poole väiksem, kuid nüüd kasvab taas,” rääkis Aavik.“Korrektuurideks ruumi jätkub,” lisas ta ning tõi näiteks väljakujunenud ehitusturu Soomes ja Rootsis, kus tegutseb neli suurt ehitajat.
EList tulevat raha peaks paremini ära kasutama. “Ma tean, et minu nägemus läheb eelarvepoliitikaga vastuollu, aga vaadates seda, kuidas on käitunud mõned teised toetusi saavad Euroopa Liidu liikmesriigid, nagu näiteks Poola, siis nemad eelarve tasakaalu nii pühaks lehmaks ei pea,” rääkis Aavik. “Soomlased arvutasid välja, et igast infrastruktuuri paigutatud eurost tuli riigile otseste maksudena tagasi umbes 20 senti ning kaudsete maksudena veel 20 senti,” lisas ta.ELi toetatavate projektide puhul on riigi osalus 15–25%. Ehitushindade tõusu korral peaks avalik sektor katma puuduva osa omavahenditest või laenuga. Aaviku hinnangul võiks riik enda osalust 25–30%ni suurendada, sellisel juhul saaks EList tulevaid toetusi märksa efektiivsemalt ära kasutada.“On ju halb, kui euroraha on olemas, aga me ei saa seda kasutada, sest riik ei suuda enda osalust suurendada ja laenu võtta ka ei taha,” jätkas Skanska tegevjuht.“Ameeriklased arvutasid välja, et iga miljardi dollari suurune investeering infrastruktuuri loob aastas 20 000–25 000 uut töökohta. Kõik on omavahel seotud. Loomulikult pean silmas infrastruktuuri, mitte Eesti Rahva Muuseumi, ülikooli või uhket linnvalitsuse hoonet,” rõhutas Aavik.
Kes on kes
Andres Aavik
Sündinud 23. juunil 1971 TallinnasVabaabielus, kaks tütart
HARIDUS1989 Tallinna Reaalkool1994 Tallinna Tehnikaülikool
AMETIKÄIK1993–1994 AS EKE Ehitus1994–1997 ASi Arhitektuuribüroo Harmin juhataja1997–2011 ASi Maarjamäe Maja juhataja2001–2006 ASi Skanska EMV kinnisvaraarenduse divisjoni projektijuht2007–2008 ASi Skanska EMV insenerehituse divisjoni direktor2009–2010 ASi Skanska EMV projektidirektor2010– ASi Skanska EMV juhatuse esimees
HobidVabal ajal ta matkab, mängib palli ja orienteerub. Naljatades ütleb Aavik, et talle ei ole külge jäänud tippjuhile sobilikud tennis ja golf. Mehe hobide hulka kuulub ka lugemine. Ta eelistab ajaloolisi ja eluloolisi teoseid. Üks lemmikuid on Boriss Akunin.
Kommentaar
Noored talendid TTÜst
Andres Aavik, Skanska EMV juhtPraegu valitseb ehitussektoris andekate spetsialistide põud. Häid tegijaid on vähe ja nad on end juba rakendanud. Tublisid insenere ei ole lihtne üle meelitada. Nende jaoks ei ole parem palk tihtipeale ainuke motivaator. Neile on tähtsad ka teised väärtused.Skanskat võib naljatades pidada Tallinna Tehnikülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli järel kolmandaks ehitajate koolitajaks Eestis. Propageerime ehituses uusi suundi, nagu efektiivsuse kasvatamine BIM- (building information modeling) projekteerimise kaudu, energiasäästlikkuse suurendamine ja eeskujuliku tööohutuse tagamine.Tänu rahvusvahelisele platvormile on meil uudse info juurde tunduvalt parem ligipääs kui konkurentidel. Meil on selge pilt, mida Euroopa ja Ameerika linnades tehakse, kuhu ehitus suundub ja milliseid lahendusi kasutatakse. Suhtleme ka TTÜ ja Riigi Kinnisvaraga, kes propageerivad just seda, kuhu Eesti ehitus võiks suunduda.
Seotud lood
Eesti investorid on oodatud mitme põneva riigi kinnisvaraturule – ka Dubaisse. Kiirelt kasvav linn ja lisandunud elanikkond annavad arendajatele põhjust rõõmustamiseks.