Tartu Kutsehariduskeskuse direktor Andrus Kompus ütles, et kutsekoolid oleks võimelised rohkem IT-erialade inimesi koolitama, kuid ootaks seejuures IT-ettevõtjaid kooli oma teadmisi jagama.
Kompus nimetas ühe IT-spetsialistide koolitamise probleemina kutseõptetajate puudust. “Arvutierialadele välislektorite palkamine käib koolile tihti üle jõu, kuna küsitav töötasu osutub sageli liiga kõrgeks,” ütles Kompus. “Koolid ootaks ka ettevõttejuhtide poolset huvi motiveerida oma töötajaid jagama oma teadmisi edasi, et kindlustada edaspidi endale uusi konkurentsivõimelisi töötajaid."
Kompuse hinnangul oleksid kutseõppeasutused võimelised IT- valdkonnas koolitustellimust küll suurendama, aga vajavad selleks ka täiendavaid rahalisi vahendeid. “Valdkonna õpe on kallis, eriala koefitsient aga vaid 1,0 (st number, millega korrutatakse pearaha – toim). See ei võimalda järsku hüpet.”
Kutseõpetajate puuduse ja raha vähesuse kõrval nimetas Kompus probleemina ka põhikooli lõpetanud õpilaste nõrka taset reaalainetes.
Seotud lood
Reaalainete vastu tuleb huvi tekitada juba alg- ja põhikoolis, rõhutas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige Enn Saar.
Playtech Estonia juht Kaari Simson ütles, et IT-spetsialistide puudust tunnetab tema ettevõte teravalt. Järelkasvu tekkeks ei piisa ainult Eesti noortest, vaid ka välismaalt ekspertide toomine peaks olema lihtsam.
Arengufondi analüüsi järgi peaks Eestis olema IT-asjatundjaid praegusest 2-3 korda enam. See tähendab, et tööd oleks veel vähemalt 7000 spetsialistile.
Eesti tudengi fantaasia on piiratud - üle viiendiku valib ärinduse või halduse, kus on suur tõenäosus ka prisket palka teenima hakata, kuid suurima sissetuleku jahtijal tuleks arstiks õppida.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?