Reaalainete vastu tuleb huvi tekitada juba alg- ja põhikoolis, rõhutas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige Enn Saar.
"Kui räägime sellest, et tuleb hakata rohkem IT-spetsialiste koolitama, siis ülikoolid ütlevad, et mingil määral on üliõpilaste arvu suurendamine veel võimalik - aga siis tuleb ette koolilõpetajate kvaliteedi probleem. Ehk see, kas matemaatika, füüsika ja üldse loogilise mõtlemise tase on piisav tipptehnoloogiaga tegelemiseks," rääkis Saar.
Siinkohal on Eestis järgmine probleem - reaalainete õpetajatele ei tule peale piisavalt järelkasvu, sest neid aineid ei ole muudetud huvitavaks.
"Kui vaatame ka huvikoole - et kui palju on õpilastel peale kooli võimalik tegeleda tehnoloogiaga - siis enamasti õpetatakse seal sporti, muusikat. Need on ka vajalikud asjad, kuid kui vaadata, kui palju reaalainetega huvialakoolides tegeleda saab, siis selliste huvialaringide hulk on hämmastavalt väike," märkis Saar.
Ta lisas, et keskkooli matemaatikaeksam on täna küll kohustuslik, aga õpilastel on võimalik valida kergema ja raskema variandi vahel. "Ehk õpilased, kes lõpetavad põhikooli, on paljuski endale juba ka valiku teinud, mis suunas nad edasi õpivad."
Saar leidis, et kohustuslik matemaatikaeksam võib tekitada ka vastupidist efekti ja noori reaalteadustest ka eemale tõrjuda. "Valik peaks olema ikkagi vaba, sest jõuga me IT-spetsialiste ei koolita."
Siinkohal tulekski Saare sõnul tippspetsialistide pealekasvu nimel alustada tegeliku tööga ehk lapses huvi kasvatamisega juba põhi- ja algkoolis. "Ülikoolid võivad küll aina paremaid professoreid palgata, aga spetsialistide arvu me ei kasvata sealt, vaid meil oleks vaja algõppes teha leiutamine ja katsetamine populaarsemaks, et rohkem inimesi tunneks huvi reaalainete vastu."
Seotud lood
Playtech Estonia juht Kaari Simson ütles, et IT-spetsialistide puudust tunnetab tema ettevõte teravalt. Järelkasvu tekkeks ei piisa ainult Eesti noortest, vaid ka välismaalt ekspertide toomine peaks olema lihtsam.
Arengufondi analüüsi järgi peaks Eestis olema IT-asjatundjaid praegusest 2-3 korda enam. See tähendab, et tööd oleks veel vähemalt 7000 spetsialistile.
Tartu Kutsehariduskeskuse direktor Andrus Kompus ütles, et kutsekoolid oleks võimelised rohkem IT-erialade inimesi koolitama, kuid ootaks seejuures IT-ettevõtjaid kooli oma teadmisi jagama.
Eesti tudengi fantaasia on piiratud - üle viiendiku valib ärinduse või halduse, kus on suur tõenäosus ka prisket palka teenima hakata, kuid suurima sissetuleku jahtijal tuleks arstiks õppida.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.