Arengufondi analüüsi järgi peaks Eestis olema IT-asjatundjaid praegusest 2-3 korda enam. See tähendab, et tööd oleks veel vähemalt 7000 spetsialistile.
Eesti ühe suurema tööandja Elioni personalidirektor Maria Kütt ütles, et IT-spetsialistidest on kõige keerulisem leida arhitekte ja võrgueksperte. "Ja seda mitte ainult Elionis, vaid IKT sektoris tervikuna. Kulub kuni kuus kuud, et värvata väljastpoolt ettevõtet spetsialist, kes lisaks väga headele professionaalsetele teadmistele, mõistaks organisatsiooni toimimist tervikuna, oskaks näha infotehnoloogiliste lahenduste mõju äritulemuste saavutamisele ja organisatsiooni kultuurile," rääkis Kütt.
Eesti probleem on valdkonna asjatundjate sõnul eelkõige see, et kuigi IT sektoris saab praeguse tööjõuga n-ö olemasolev töö tehtud, siis sektori areng jääb tööjõupuuduse taha toppama. "Kui vaadata kasutamata jäävate võimaluste vaatenurgast, siis on spetsialistide puuduse probleem hästi terav," ütles Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige Enn Saar.
"Võimalused Eesti ettevõtetel rahvusvahelisele turule teenust pakkuda või näiteks rahvusvahelisi arenduskeskusi Eestisse tuua jäävad just selle taha."
Saar tõi näiteks Barclays panga, kes käis tutvumas ka Eesti turuga, kuid rajas oma IT teenuste keskuse hoopis Leetu.
IT-keskustele sobiva riigi otsimise puhul eeldatakse, et tippspetsialiste on võimalik värvata sadade kaupa. Eesti praeguses situatsioonis tähendaks see Saare sõnul aga omakorda hoopi juba olemasolevatele keskustele, kust spetsialistid n-ö ära tõmmataks.
Millised on võimalused IT-spetsialistide arvu kasvatada, loe lähemalt tänasest Äripäevast.
Seotud lood
Reaalainete vastu tuleb huvi tekitada juba alg- ja põhikoolis, rõhutas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige Enn Saar.
Playtech Estonia juht Kaari Simson ütles, et IT-spetsialistide puudust tunnetab tema ettevõte teravalt. Järelkasvu tekkeks ei piisa ainult Eesti noortest, vaid ka välismaalt ekspertide toomine peaks olema lihtsam.
Tartu Kutsehariduskeskuse direktor Andrus Kompus ütles, et kutsekoolid oleks võimelised rohkem IT-erialade inimesi koolitama, kuid ootaks seejuures IT-ettevõtjaid kooli oma teadmisi jagama.
Eesti tudengi fantaasia on piiratud - üle viiendiku valib ärinduse või halduse, kus on suur tõenäosus ka prisket palka teenima hakata, kuid suurima sissetuleku jahtijal tuleks arstiks õppida.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.