Playtech Estonia juht Kaari Simson ütles, et IT-spetsialistide puudust tunnetab tema ettevõte teravalt. Järelkasvu tekkeks ei piisa ainult Eesti noortest, vaid ka välismaalt ekspertide toomine peaks olema lihtsam.
Järgneb intervjuu Kaari Simsoniga.
Playtechil on praegu 30 aktiivset töökuulutust CV Online'is. Kas see on tavapärane, et nii palju vabu töökohti on?
Jah, Playtechi jaoks on tavapärane, et korraga võib olla 30 aktiivset töökuulutust või rohkemgi. Playtech otsib Eestis töötajaid kahte arenduskeskusesse, neist suurem asub Tartus ja teine Tallinnas. Kahe keskuse peale on tänase seisuga töötajaid juba ligi 600. Ainuüksi käesoleva aasta kolme kuuga oleme kasvanud 21 inimese võrra.
Kui terav IT-spetsialistide puudus Teie kogemusel Eestis on?
IT-spetsialistide puudust tunnetame Playtechis väga teravalt. Ettevõtte algusaastatel oli meie ainuke arenduskeskus Tartus, tänaseks on arendustegevus laienenud Eestist välja kümnesse erinevasse keskusesse. Kui spetsialistide leidmine oleks kergem, siis oleks meie kasvusoov Eestis kindlasti veelgi suurem, kui see praegu on.
Kas on puudus just mingite spetsiifilisemate oskustega inimesest?
Klassikalise vastusena võib öelda, et alati on puudu Java arendajaid ja arhitekte. Tegelikult tunneme vajadust veel paljude teiste IT-spetsialistide järele.
Kas Teie hinnangul on reaalne kahekordistada lähiaastatel IT-spetsialistide hulka Eestis? Kui palju neid võiks tulla meie koolidest, kui palju välismaalt?
Kui seada nii ambitsioonikas eesmärk, siis peaks kindlasti suur osa spetsialiste tulema välismaalt, sest koolidest sellist pealekasvu pole näha. Vaja on tegeleda sellega, et noored valiksid edasiõppimiseks veelgi enam IT-erialasid. Ülikoolide vastuvõtunumbreid võib küll suurendada, aga vaja on ka noori, kes need kohad täidaksid. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Playtech selle liikmena panustavad IT valdkonna populariseerimisele, eriti aga koolilaste seas.
Välismaalt spetsialistide toomise juures kerkib aga üles elamis- ja töölubade saamise keerukus ja ajamahukus. Ekspertide toomises oleme viimasel ajal tunnetanud teatavat edasiminekut, kuid kui tahta välismaiste IT-spetsialistide abil siinset tööjõuturgu oluliselt turgutada, siis peaks ka töölubade saamise protsess olema lihtsam ja märksa kiirem. Praegu võtab loa saamine koos dokumentide ettevalmistamisega keskmiselt 2-3 kuud.
Kui palju Playtech on praegu Eestisse IT-spetsialiste n-ö importinud? Kui palju näiteks protsentuaalselt on välismaalasi?
Playtechi arendustegevuse Eestist välja suunamise kõrval oleme viimasel ajal elavdanud ka tööjõu nii-öelda importimist. Playtech on rahvusvaheline ettevõte, Eesti arendusüksustes töötab kokku 16 eri rahvusest inimest.
Seotud lood
Reaalainete vastu tuleb huvi tekitada juba alg- ja põhikoolis, rõhutas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige Enn Saar.
Arengufondi analüüsi järgi peaks Eestis olema IT-asjatundjaid praegusest 2-3 korda enam. See tähendab, et tööd oleks veel vähemalt 7000 spetsialistile.
Tartu Kutsehariduskeskuse direktor Andrus Kompus ütles, et kutsekoolid oleks võimelised rohkem IT-erialade inimesi koolitama, kuid ootaks seejuures IT-ettevõtjaid kooli oma teadmisi jagama.
Eesti tudengi fantaasia on piiratud - üle viiendiku valib ärinduse või halduse, kus on suur tõenäosus ka prisket palka teenima hakata, kuid suurima sissetuleku jahtijal tuleks arstiks õppida.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.