• OMX Baltic0,12%281,77
  • OMX Riga−0,27%871,74
  • OMX Tallinn0,32%1 774,69
  • OMX Vilnius0,4%1 105,49
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 1000,65%8 255,22
  • Nikkei 225−0,08%38 444,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,51
  • OMX Baltic0,12%281,77
  • OMX Riga−0,27%871,74
  • OMX Tallinn0,32%1 774,69
  • OMX Vilnius0,4%1 105,49
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 1000,65%8 255,22
  • Nikkei 225−0,08%38 444,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,51
  • 11.04.12, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Fondide investeeringud lähtuvad kliendi huvidest

Pensionifondide esmane eesmärk on kindlustada inimeste sissetulek vanaduspõlves. Seetõttu on investeerimisotsuste tegemisel vajalik arvestada paljusid tegureid, mitte pelgalt ettevõtete päritolu.
Ühelt poolt on loogiline arusaam, et pensionifondide varasid tuleks investeerida Eesti väärtpaberiturule, sest see mõjutab kodumaiste ettevõtete aktsiate hindu positiivselt ja hinnad kasvavad. Teisalt ei kindlusta see veel meie majanduse kasvamist, sest lisaks on vaja ka tugevaid Eesti ettevõtteid, mis oleksid valmis kasvama ja kaasama kapitali börsilt aktsiate või võlakirjade emiteerimisega.
Eesti nõrkused. Kui uusi ettevõtteid ja emissioone juurde ei tule, puhutakse praegu börsil olevate aktsiate hinnad maakeeli öeldes lihtsalt õhku täis ja tekib aktsiamull, kus hinnad ei peegelda ettevõtete tegelikku väärtust. Samas toetan igati lähenemist, et kui Eesti väärtpaberiturgu ja ettevõtteid hinnatakse kui kasulikke investeeringuid, siis konkurents suunab nii pensionifondivalitsejaid kui ka teisi investoreid rohkem varasid Eesti kapitaliturule investeerima. Nii tekib tasakaalustatud areng, millest võidavad investorid, ettevõtted ja riik.
Nende argumentide valguses ei tohi aga unustada, et pensionifondid koosnevad inimeste varadest. Seda vara tuleb investeerida tasakaalukalt ja ratsionaalselt. Investeerimisotsused ei tohi olla tingitud patriotismist või teistest müügi- ja turundusargumentidest. Otsuseid tuleb langetada lähtuvalt kliendist, tema säästudest ja heaolust ning talle tuleb pakkuda mõistliku riskiga võimalikult head tulu pensioni kasvatamisel. Seda eesmärki silmas pidades tuleb läbi kaaluda kõik võimalikud valikud ning investeerimisstrateegiad.
Eesti on väikese ja avatud majandusega riik. Väiksus on andnud suure paindlikkuse, mida on meie arengus hästi ära kasutatud. Samas, mida väiksem on majandus, seda suurem on selle sõltuvus muust maailmast. Tänapäeval on riikide majandused omavahel rohkem seotud kui kunagi varem. Areng näiteks USAs või Hiinas mõjutab oluliselt väikesi avatud majandusi nagu Soome ja Eesti. Väikestel kapitaliturgudel on ka riskid suuremad ning nende hajutamiseks peab mõtlema ja investeerima laiemalt.
Investeerimise kogemus maailmas näitab, et mida kitsam on strateegia, seda piiratum on investeeringute valik ja kasumipotentsiaal. Teiseks oluliseks lähtekohaks investeerimisstrateegia valikul on kogemus ja kompetents. Üliinimesi teatavasti ei ole olemas – üks fondijuht ei saa olla tippspetsialist kõikides investeeringutes. Piirdudes ühe fondijuhi oskustega, piirame ka pensionisäästude kasvuvõimalusi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.01.25, 11:33
Dubai kinnisvaraturu mull ei lõhkenud, nagu ennustati
Eesti investorid on oodatud mitme põneva riigi kinnisvaraturule – ka Dubaisse. Kiirelt kasvav linn ja lisandunud elanikkond annavad arendajatele põhjust rõõmustamiseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele