Täna enne keskpäeva teeb kohtunik Valeri Lõõnik Harju maakohtus teatavaks otsuse maadevahetuse kriminaalasjas.
On selge, et ükskõik kumb pool peaks täna kohtus võitma, kaebab vastaspool otsuse kindlasti edasi. Rohkem on aga muretsemist just kohtualustel – arvestades viimast suurt nn Sepa ja Parbuse korruptsiooniasja, kus süüdimõistetud viidi kinnipidamisasutusse otse kohtusaalist, võivad sarnase stsenaariumi kordumist peljata ka tänased süüdistatavad.
Prokurörid Laura Feldmanis ja Inna Ombler nõudsid mullu detsembris kõigile kohtualustele reaalset vangistust. Nii näiteks peaks nende nägemuses endine keskkonnaminister Reiljan altkäemaksu võtmise eest karistuseks saama neli aastat vangistust, millest reaalselt ärakandmisele kuuluks kuus kuud.
Merko suuromanikule Annusele nõudsid prokurörid altkäemaksu andmise eest aga kolm aastat vangistust kolmeaastase katseajaga – koheselt kandmisele kuuluks samuti kuus kuud.
Endine maa-ameti juht Kangur võiks prokuröride arvates altkäemaksu võtmise eest trellide taga veeta samuti koheselt pool aastat – nõutud karistuse kogusuuruseks on neli aastat üheksa kuud ja 11 päeva vangistust viieaastase katseajaga.
Endisele põllumajandusministrile Tuiksoole nõuavad prokurörid altkäemaksu võtmise eest karistuseks aasta ja kuus kuud vangistust tingimisi kolmeaastase katseajaga.
Samas asjas kohtupingis olevale Tartu endisele linnavolinikule Tarmo Pedjasaarele nõudis prokuratuur altkäemaksu andmise eest suures ulatuses karistuseks kaks aastat neli kuud ja 23 päeva vangistust, millest tuleks koheselt kanda neli kuud.
Firma TSM juhile Einar Vettusele nõudsid süüdistajad altkäemaksu andmise eest ühe aasta kümne kuu ja 23 päeva pikkust vangistust, millest koheselt tuleks ära kanda kaks kuud. Saarte Investeeringute juhti Tullio Liblikut tahaks prokuratuur altkäemaksu andmise eest karistada kahe aasta viie kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega, millest reaalselt peaks mees kinni olema kolm kuud.
Reiljanit, Tuiksood ning Kangurit süüdistatakse maadevahetuse asjas altkäemaksu võtmises. Liblikut ja Annust süüdistatakse korduvas altkäemaksu andmises, Vettust altkäemaksu andmises ning Pedjasaart altkäemaksu andmises ning selle võtmisele kaasaaitamises. ASi Järvevana ja ASi E.L.L. Kinnisvara süüdistatakse samuti altkäemaksu andmises.
Prokurörid on nõudnud ka AS Järvevana ehk endise Merko Ehituse ning AS E.L.L Kinnisvara süüdi tunnistamist ning neile rahatrahvi määramist – Järvevanale 1,6 miljonit eurot ja E.L.L. Kinnisvarale 130 000 eurot. Lisaks nõudsid prokurörid kohtualuselt ebaseaduslikult saadud vara riigi tuludesse kandmist Kangurilt 1,46 miljoni euro, Reiljanilt 7000 euro ja Tuiksoolt ligi 3000 euro ulatuses.
Süüdistuse kohaselt seisid Reiljan ja Kangur selle eest, et Annuse ja toonase ASi Merko Ehitus ning Libliku, Vettuse ja Pedjasaarega seotud looduskaitsealused maad saaks sujuvalt riigiga vahetatud ning nende tehingute majanduslikud riskid oleksid ettevõtjatele võimalikult väikesed. Samuti andsid Reiljan ja Kangur teistele osapooltele infot selle kohta, milliste maatükkidega saab ettevõtjate poolt omandatavaid looduskaitsealuseid maid vahetada. Süüdistus käsitleb 13 looduskaitsealuse maatüki vahetamist altkäemaksu eest, mille raames vahetati kinnistuid 250 miljoni krooni väärtuses. Tuiksoo omakorda võttis süüdistuse kohaselt Annuselt vastu vara selle eest, et tegi põllumajandusministeeriumile rendipindadeks uue hoone leidmise konkursil põhjendamatuid eelistusi Merkole ja E.L.L. Kinnisvarale.
Seotud lood
Riigikohus arutab täna nn maadevahetuse kriminaalasja ning otsus peaks riigikohtu kodulehel üleval olema hiljemalt 21. aprillil.
Riigikohus otsustas eile mitte võtta menetlusse AS Merko Ehituse ja tütarettevõtete kassatsioonikaebust.
Pistist võtnud Ivo Parbuse ja tema kambajõmmide kohtuotsus jõustus möödunud nädalal. Kuid Ekspressile usutluse andnud prokurör Kadri Välingu sõnul pole korruptsioon kuhugi kadunud, ärimehed lausa pommitavad ametnikke kingitustega.
Merko Ehituse suuromanik Toomas Annus nimetas Eesti Päevalehe fotograafi kohtus perverdiks, piltniku sõnul kasutas suurettevõtja küll teist sõimusõna.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.