Ansipi ütlus külvas segadust

"Juristidele õpetatakse ülikoolis, et mõtelda tuleb nagu filosoof, aga rääkida nagu talupoeg (s.t. lihtsalt). Seda enam peaks see käima peaministri kohta. Antud juhul on aga Ansipil läinud see sassi. Mulle tundub, et ta on mõelnud nagu talupoeg ning rääkinud nagu filosoof. Sellisel juhul pole ka ime, kui lugejad Ansipist teisiti aru saavad, kui see, mida ta võib-olla öelda tahtis," selgitas advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous partner Nõmper.

29. mail ilmunud Õhtulehe artiklis "Peaminister: poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt" ei nõustu Andrus Ansip temale omistatud väitega, et poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt, mistõttu otsustas peaminister õiguse nõudmiseks pöörduda kohtu poole. Ansipit esindava advokaadibüroo Varul juristi Ramon Raski sõnul on peaminister artiklile eelnenud päeval avaldanud seisukoha, et ettevõtte juhid ja poliitikud pigem eeldavad, et nende telefone võidakse pealt kuulata.

Nõmperi sõnul avaldas ERR 28. mail ehk päev enne Õhtulehe artiklit loo pealkirjaga "Ansipi sõnul kuulatakse suurettevõtjaid ja poliitikuid pealt", kuid nüüd on see asendunud pealkirjaga  "Ansipi sõnul eeldavad poliitikud, et neid kuulatakse pealt". Nõmperi hinnangul sai Ansipi avaldusest samamoodi aru Postimehe vastutav peatoimetaja Anvar Samost, kes samuti päev enne Õhtulehte oma Twitteripostituses kirjutas, kuidas "peaminister vaatab kõrvalt ja ütleb, et kõiki telefone kuulatakse".

Ants Nõmper põhjendab president Ilvese arusaamist antud teemal Postimehes 31. mail ilmunud artikliga "Ilves: mõtteavaldused pealtkuulamiste ja muude õigusrikkumiste kohta riivavad hea maitse piire" ning rahva arvamust kommentaariumis esitatud lugejate kommentaaride põhjal.

Pärast Õhtulehe artikli ilmumist pöördus Ansip Õhtulehe esindajate poole palvega väidetavad ebaõiged andmed kohe järgmisel päeval ümber lükata. Nõmperi sõnul pakkus Õhtuleht kompromissi, võttes ajendiks presidendi üleskutse kutsuda poliitikuid ja meediat käituma tsiviliseeritult.

Õhtuleht pakkus võimalusena artikli eemaldamist veebikeskkonnast, kuid Ansip keeldus ettepanekust. Seetõttu otsustaski Ansip kohtuvaidluse kaudu nõuda faktiväite ümberlükkamist ja paranduse avaldamist. Arusaamatuks jääb asjaolu, miks Ansip otsustas kohtuvaidluse algatada vaid Õhtulehega, aga mitte teiste meediaväljaannetega, kes talitasid Õhtulehele sarnaselt.