Eesti väljajäämine ESMist turgudel veel kaost ei tekita, kuid Saksamaaga on juba teised lood, ütles Jürgen Ligi.
„Turgudel tekib kaos, kui otsus venib, või kui otsus tuleb selline, mis välistab teiste päästmise mehhanismi,“ ütles Ligi. „Eesti puhul veel ei teki.“
Ligi sõnul võtavad Saksamaa rahandusministri Wolfgang Schäuble eile Saksamaa konstitutsioonikohtule öeldud sõnad olukorra väga hästi kokku. „Ta viibutas sõrme, et nad ei viivitaks,“ ütles Ligi.
Saksamaa rahandusminister ütles teisipäeval Saksamaa konstitutsioonikohtus toimunud kuulamisel, et ESMi käivitumise viibimine „võib kaasa tuua praeguse kriisi olulise süvenemise“, tsiteeris Schäublet agentuur Bloomberg. Mehhanismi keelustamine „võib kaasa tuua palju suurema ebekindluse turgudel kaugel väljaspool Saksamaad ning tohutu usalduse kaotuse euroala ja selle suutlikkuse osas vajalikud otsused piisava ajaga ära teha,“ ütles Schäuble.
Saksamaa rahandusministeeriumi eilses avalduses korratakse aga kantsler Angela Merkeli valitsuse veendumust, et ESM ja fiskaallepe mõlemad on vastavuses Euroopa suurima majandusruumi põhiseadusega.
Homme avalikustab Eesti Riigikohus otsuse ESMi vastavusest Eesti põhiseadusega.
Jürgen Ligi väljendas lootust, et Eesti ei võta ESMi puhul „egoisti“ positsiooni, olles raha saaja rollis aktiivselt võitlemas (ELi eelarveläbirääkimistel struktuurivahendite ja põllumajandustoetuste üle – toim.), leides samas siis, kui ise on vaja panustada, nii õiguslikke kui mitteõiguslikke ettekäändeid, et kõrvale hoida.
„Enesekaitse, Euroopa enesekaitse on vajalik,“ ütles Ligi, lisades, et uutes oludes on see teistsugune kui konstitutsioonide kirjutamise ajal ette kujutati. „Meie ka ei teadnud, et meil tuleb osaleda Euroopa päästmises ja sedakaudu iseenda päästmises,“ ütles Ligi. „Iga mõistlik õigusekspert ütleb, et ajas põhiseaduse tõlgendus muutub.“
Saksamaa konstitutsioonikohus teatas eile, et otsus ESMi ja fiskaalleppe vastavusest Saksamaa põhiseadusega võib keerukuse tõttu võtta kuid, mitte nädalaid.
Kohtusse esitatud hagi väidab, et nimetatud kriisihaldusmehhanismid annavad põhiseadusega Saksamaa parlamendile antud otsustusõigust Brüsselile üle, õõnestades nii demokraatlikku valitsemiskorda. Samas näeb Saksamaa põhiseadus ette vastutuse Euroopa ees – nii on Saksamaa konstitutsioonikohus seni kiitnud heaks sammud tihedama integratsiooni suunas. Alates Maastrichti lepingust, mis sätestas ühisraha loomise.
Kõigepealt tuleb kohtul aga otsustada, kas esitatud kaebus on piisav, et ESMi ja fiskaallepet sätestavate õigusaktide jõustumine peatada. Alles siis otsustab kohus nende kriisihaldusmeetmete vastavuse üle Saksamaa põhiseadusega.
Saksamaa parlamendi mõlemad kojad kiitsid ESMi ja fiskaalleppe ülekaaluka häälteenamusega heaks 29. juunil. Saksamaa on ESMi suurim osanik, kelleta mehhanism tööle ei hakka.
Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann ütles eile konstitutsioonikohtus tunnistusi andes, et ESMi jõustumise viibimine kujutab endast küll riski, kuid samas ei ole ESMi ja fiskaalleppe kiire jõustumine ka mingi garantii, et kriis ei süvene. ESM saab võita vaid aega ega asenda vajalikke majandus- ja struktuurireforme.
Seotud lood
Riigikohus tegi teatavaks otsuse ESMi põhiseaduslikkuse kohta.
Otsusega suurendada euroala kriisimehhanismide kasutamise paindlikkust, on euroala liidrid sedakorda üllatada suutnud.
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.