"Sanitaartüdruk" Eesti-Vene piiril

Järgneb Jevgeni Ossinovski intervjuu Delovõje Vedomostile.

Jevgeni, miks peeti kohtumine just nüüd?

Pärast seda, kui uus riigiduuma koosseis tööle asus, saatis riigikogu väliskomisjon neile õnnitlused ja küllakutse. Oleme ka varem neid Eestisse kutsunud, kuid viimased 6 aastat Venemaa kas vaikis või leidis ettekäändeid keeldumiseks. Seekord võeti meie kutse vastu.

Kas mängis rolli ka see, et Euroopa Liit eraldab raha piirialade arendamiseks?

Vahetult ei ole need sündmused omavahel seotud. Peamine eesmärk oli  taastada selliste kohtumiste formaat. Loodame, et tulevikus saab seda laiendada ka teistele riigikogu ja riigiduuma komisjonidele.

Kas töögraafik on juba paika pandud?

Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, siis aasta lõpus peaks riigiduuma väliskomisjon tulema Tallinnasse. Sügisel või kevadel peaks toimuma kohtumine Venemaal. See tähendab, et mingi graafik on olemas, vaatame, kuidas see teoks saab.

Kas olete arutanud poliitikaküsimusi või praktilisi regionaalprobleeme?

Arutasime nii seda kui teist. Muidugi arutasime piiriületamisküsimusi, turismi-, haridus-, kultuuriprobleeme… Üks päev oli pühendatud poliitilise elu üldküsimustele, teisel päeval tegelesime peamiselt praktiliste probleemidega.

Millised olid põhiprobleemid, mida kohtumisel tõstatati?

Ühe probleemiga puutusime isiklikult kokku Koidula piiripunkti ületamisel. Vene kolleegid märkisid, et piiri ületamine just Venemaa poolel toimub „mitte eriti adekvaatselt”. Ringi käib vihmavarjuga neiu sanitaarkontrollist ja uurib kõigilt enesetunde kohta. Nagu Euroopa Liidust tulevatel inimestel peab kindlasti mingi viirus olema… See näeb kuidagi imelik välja. Võrreldes Eesti poolega, kus buss lasti üle piiri seitsme minutiga, jättis Venemaa piiripunkt duumasaadikutele halva mulje. Nad lubasid seda arutada.

Kas see on ainus piiri ületamise probleem?

Probleemne on ka viisaküsimus. Eesti kodanikel on raske saada mitmekordset Venemaa viisat. Peamiselt väljastatakse tähtajalisi ühekordseid viisasid ja see on väga ebamugav neile, kes teevad koostööd idanaabriga. Paljudel organisatsioonidel kulub viisadele vaat et viiendik eelarvest. Venemaalastele jääb see ka mõistmatuks ning Pihkva oblasti administratsiooni liige märkis, et see on tõsine mure.

Kas Vene pool tõesti tunnistab, et piirijärjekorrad tekivad nende süül?

Mis puudutab jalakäijaid ja sõiduautosid, siis küll. Veokite piiri ületamise küsimus ei ole nii ühene. See on rohkem süsteemi probleem. Seda vihmavarjuga „sanitaartüdrukut” ära koristada ei ole raske. Raske on sundida piirivalvureid ja tollitöötajaid kiiremini tegutsema. Esmapilgul kõik töötavad, kuid millegipärast võtavad kõik protseduurid liiga palju aega.

Milliseid ettevõtlusküsimusi kohtumisel puudutati?

Topeltmaksustamise vältimise lepingut, mis on siiani allakirjutamata. See on suur poliitiline teema…

Kes siis seda protsessi pärsib?

Venemaa usub, et selle ja muude vajalike lepingute sõlmimiseks peab olema alla kirjutatud piirilepe. See on väga keeruline teema. Me kõik mäletame selle leppe ja nn preambula ratifitseerimisega seotud debatte 2005. aastal. Nüüd peab leidma lahenduse ja leppe ikkagi sõlmima. Meie kohtumiste põhjal võin öelda, et mõlemad pooled on valmis selles küsimuses edasi liikuma.

Kas arutati ka aktsiisikaupade massilist sissetoomist Eestisse?

Mingil määral… Me ju saame aru, et sellega puutuvad kokku kõik riigipiirid ja riigid. Midagi erilist selles ei ole, piiriäärsete elanike jaoks on see tavaline äri. Venemaa hinnatõusuga laheneb see probleem iseenesest. Praegu võime ainult karistada. Kui näha palju vaeva, siis tuleb ka tulemus, kuid mingil hetkel ületavad võitlusele kulutatud summad kaotatud aktsiiside summa… Muidugi ei saa riik vaadata seaduserikkumisele läbi sõrmede, kuid teisest küljest tekib küsimus, mis juhtub inimestega, kes ei leia selles regioonis tööd ja kelle jaoks on see ainus elatusraha teenimise viis.  

 

Autor: Anastassia Tido, Ave Lepik