ÄP: Venemaa roll majanduses pöördub Eestis kasvule

Geograafilisele paratamatusele lisaks viitavad sellele nii juba reaalne kaubavahetus kui ka selle kasvav potentsiaal. Trendi süvendab Euroopa võlakriisist tingitud majanduse määramatus, mis sunnib otsima alternatiive majanduse mitmekesistamiseks.

Rohkem võimalusi. Reedel alustas Muugal Eesti suurima logistikakeskuse ehitust Belgia taustaga logistikakontsern Katoen Natie. 40 miljonit eurot investeerivale ettevõttele saab Eestist värav Venemaa turule. Päev hiljem allkirjastas Venemaa president Vladimir Putin kauaoodatud liitumiselepingu Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO).

Kirjutasime sügisel, et Eesti ei peaks niivõrd vaatama kaugetele Aasia turgudele, vaid aken itta paotub Venemaa kaudu, mille võtmeks on idanaabri liitumine WTOga. Kindlasti ei ole WTO imerohi, kuid loob eeldused rajada kestvad ja pikaajalised ärisuhted seni vaid oma suva järgi ust paotanud idanaabriga. Üha mõistlikum on muutlikus majanduskeskkonnas leida võimalused ja valdkonnad, kus saab Venemaaga äri ajada. Ja neid, kus Eestit võiks saata edu on mitmeid.

Nii on ajalooliselt selleks olnud transiit, millele eriti pärast pronksööd hakati valjuhäälselt ennustama kadu. Tõesti, Venemaa-Lääne suunaline kaubavedu ongi näidanud pigem kahanemise märke. Kuid selle asemele on vaikselt lisandumas Lääne-Venemaa suunaline transiit.

Logistikakontserni Katoen Natie investeering on üheks selle näiteks. Ettevõtte presidendi Fernand Hutsi hinnangul hakkab kogu maailm tulevikus tegema äri Venemaaga ning Eestil on piiririigina mängida siin tähtis roll. Venemaa liitumine WTOga annab kindlasti sellisele transiidile hoogu. Eesti eelis on samas seegi, et meil elab vene rahvusest inimesi. “Töötame inimestega, kellel on vene taust ja äri arengus lisab see väärtust,” ütles Huts.

Kasvav potentsiaal. WTOga liitumisest võib potentsiaalselt suurimat kasu lõigata põllumajandus ja toiduainetööstus. Kui ärimahud kohe kasvule ei pöördugi, siis alanevad tollitariifid, mis tähendab tuhandeid eurosid kokkuhoidu. Lisandub ka stabiilsus, sest WTOga reeglid ei luba Venemaal kehtestada impordikeelu üleöö, nagu juhtus viimati elusloomadega märtsis.

Venemaa kehtestas 20. märtsist impordipiirangu Euroopa Liidu tapaloomadele. Venemaa heitis ette, et EL ei ole kasutusele võtnud meetmeid Schmallenbergi viiruse tõrjumiseks ja elussigade importimisel Venemaale ei peeta kinni karantiini- ja kontrollinõuetest.

Tõsi, muutused ei sünni üleöö. Nii tuleb Venemaal liitumisel kohe alandada kolmandik tollitariifidest ning teistele ülejäänud osale on antud üleminekuaeg. Pikim kehtib sealihale, tollitariifid jõuavad WTO-ga kokkulepitud raamistikku 8 aasta jooksul.

Aga kasvupotentsiaaliga valdkondi on ka WTO väliselt nagu turism. Näiteks sobib värske uudis, et Värska sanatooriumi täituvus on juulis ligi 100%, kusjuures kolmandiku või isegi enama võrra on kasvanud just Venemaalt saabunute arv. Ka Eestis tervikuna on vene turistide kasv olnud ligi 36%. Seejuures on Vene turist heldema käega, kui soomlane jätab Eestisse keskmiselt 180 eurot, siis venelane üle 300 euro.

Soojenemist on märgata ka poliitiliselt tasandil. Nii näiteks said juulis üle kuue aasta kokku Eesti ja Venemaa parlamendiesindajad. Niisiis on eeldusi, et Venemaa roll Eesti majanduses pöördub kasvule ja Eesti potentsiaal Venemaa naabrina omandab nii sisu.

Autor: 1185-aripaev