Äripäev saatis eelmisel nädalal küsimused Reformierakonna palgal olevale Remo Tiigirannale, sest tema juhitava ettevõtte aruandes oli mitmeid puudusi.
Lugupeetud Remo Tiigirand
Telefonikõne jätkuks saadan mõned küsimused, kuna kõne katkes ära. Kuna need küsimused Fidenterile puudutavad Fidenteri ainsat klienti Reformierakonda ja ka Reformierakonna juhatuse liikmete tegevust, siis ma saadan selle kirja koopia ka Reformierakonna peasekretärile Martin Kukele, siis ei pea te ise seda kirja talle edasi saatma.
Teie juhitava Fidenteri 2010. aasta majandusaasta aruandes on kirjas 609 440 kroonine nõue ostjate vastu. Kuna sel perioodil oli Teie ja Reformierakonna väitel ainsaks Fidenteri kliendiks Reformierakond, siis peaks see nõue kajastuma kohustusena ka Reformierakonna aastaaruandes. Seal seda kohustust aga kajastatud ei ole.
Reformierakonna pesekretär Martin Kukk selgitas seda ebakõla järgmiselt: "Küsisin Fidenter OÜ-lt ostja vastu esitatud nõuete kohta selgitusi ning tegemist on ühe ärajäänud lehe tõttu tekkinud nõudega, mis on tühistatud OÜ Fidenter poolt.".
Reformierakonna pressiesindaja Silver Puki selgitusel selle nõudega seoses Reformierakonnale üldse arvet ei esitatud.
Nendest selgitusest tulenevalt on mul tekkinud küsimused.
1. Miks Fidenter kajastas 2010. aasta aruandes nõuet, mille kohta ei olnud väljastatud arvet?
Kui selgus, et see nõue on tühine, siis miks Fidenter ei märkinud seda oma 2010. aasta aruandes biliansipäeva järgse olulise sündmusena. Fidenteri juhatuse liikmena kinnitasite teie Fidenteri aruande 29.06.2011. Reformierakond on oma 2010. aasta aruandes märkinud, et 2011. aasta aprilli seisuga võlgu tarnijate ees ei ole. Sellest võib järeldada, et selle nõude alusetus oli selge selleks ajaks, kui teie allkirjastasite Fidenteri 2010. aasta aruande.
2. Fidenteri 2011. aasta majandusaasta aruandes on 2011. aasta all kajastatud 45 036 euro suurune nõue.
Kuna Teie ja Reformierakond on kinnitanud, et ka 2011. aastal oli Fidenteri ainsaks kliendiks Reformierakond, siis peaks see nõue kohustusena olema ka kajastatud Reformierakonna majandusaasta aruandes. Reformierakonna aruandes see aga kajastatud ei ole. Kuidas te seda seletate? Kelle vastu see nõue oli 2011. aasta lõpu seisuga üleva, kui mitte Reformierakonna vastu?
Kas selle 2011. aasta aruandes oleva nõude hulgas on ka 2010. aata aruandes kajastatud 609 440 krooni suurune nõue, mis hiljem Reformierakonna väitel tühistati, kuna ühe väljaande kirjastamine jäi ära?
3. Fidenteri 2011. aasta aruandes on endiselt kajastatud ka 2010. aasta nõue samas summas, mis see oli ka 2010. aasta aruandes ehk 43 669 eurot. Te olete äriregistris oleva Fidenteri 2011. aasta aruande kinnitanud 30.06.2012. Reformierakonna peasekretär Martin Kukk kinnitas 11. juunil 2012, et ta küsis Fidenterilt selgitust Fidenteri aruandes oleva nõude kohta ja et see oli seal ekslikult. Miks te ikkagi kajastate seda nõuet Fidenteri aruandes pärast seda, kui see oli väidetavalt ekslikult kajastatud?
Miks Te ei teinud selle kohta 2011. aasta aruandes täpsustust?
4. Te ütlesite telefonis, et te ise raamatupidamisest ei jaga väga palju. Kes on see inimene, kes nõustas Teid Fidenteri raamatupidamise koostamisel ning Fidenteri majandusaasta aruannete koostamisel? Võin ka temalt otse küsida Fidenteri aruannetes olevate ebakõlade kohta.
5. Kuna Äripäev pole teilt saanud ka vastust küsimusele, mis puudutab Fidenteri omanikke, siis ma esitan need uuesti.
Miks liikusid Fidenteri osad teie omandusest Investeerimispangast Julius Baer & Co klientide omandusse?
Kes on pärast seda tehingut Fidenteri omanik või omanikud?
Kui Teie ainuisikuliselt olete Fidenteri omanik edasi, siis miks te otsustasite asuda Šveitsi privaatpanga kliendiks?
Šveitsi privaatpangast Julius Baer & Co kinnitati Äripäevale, et selle panga kliendiks saamise eelduseks on vähemalt miljoni euro suuruse vara olemasolu nimetatud pangas. Kas Te vastate sellele tingimusele?
Remo Tiigiranna vastus nendele küsimustele:
Üles jäänud nõude puhul oli tegemist Fidenter OÜ raamatupidamisliku eksitusega 2010 ja 2011 aasta aruannetes ning tänaseks on lahendus leitud korrektuuride tegemise näol, konsulteerides sealhulgas ka Eesti Maksu- ja Tolliametiga.
Kasu ega kahju kellegi sellest tekkinud ei ole, sellist asja tuleb ettevõtluses ikka ette, et algselt seatud plaanid muutuvad ja tellimus tühistatakse.
Mainitud arvet ärajäänud lehenumbri eest ei ole Fidenter OÜ Reformierakonnale kunagi esitanud, seega ei saa olla eksinud Reformierakond. Tegemist on minupoolse eksitusega, mis on tänaseks raamatupidamislikult parandatud. Olen vastavasisulised selgitused andnud ka Reformierakonnale ja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile.
Mis puudutab ettevõtte omandivormi, siis olen oma põhjalikud vastused Äripäevale andnud ja kinnitan veelkord üle, et mina olen selle ettevõtte omanik. Ja minu ettevõte ei ole kuidagi toetanud ega pakkunud turuhinnast odavamat teenust Reformierakonnale või kasutanud kirjastustööst saadavat raha muuks kui põhitegevuseks.
Isiklikult kaalun peale Äripäeva poolt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hindamist kohtuvaidluse ette võtmist.
Kuna ma ei ole avaliku elu tegelane, on teie poolt minu isiku ja minu varalise seisu kohta veetav avalik arutelu ilmselt põhjendamatu.
Seotud lood
Reformierakonna ja Äripäeva kohtuvaidluses jõudis kohtunik järeldusele, et Äripäeva ajakirjanikud käitusid Reformierakonna ja Fidenteri koostööd kajastades heauskselt ning eetiliselt. Reformierakond üritas oma tegevusega aga ajakirjanikke eksitada.
Täna algab Äripäeva ja Reformierakonna kohtuistung, mille ajendiks on Äripäeva avalikustatud info Reformierakonna salapärase abilise kohta.
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings
tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.