Riigikogu rahanduskomisjon arutas täna Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu ja langetas menetluslikud otsused.
Komisjon tegi ettepaneku eelnõu esimene lugemine 8. augustil toimuval erakorralisel istungjärgul lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. august kell 10. Komisjon otsustas menetleda eelnõu kolmel lugemisel.
Rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri (IRL) sõnul keskendus komisjoni huvi Eesti rahalistele kohustustele ja pädevuste jaotusele otsuste langetamisel.
"Asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu näeb ette, et kõik olulisemad otsused langetab Riigikogu täiskogu ning tehnilist laadi ja kiireloomulised otsused jäävad ELi asjade komisjoni kanda. Riigikogu täiskogu pädevusse kuuluksid otsused, mis puudutavad ESMi lubatud aktsiakapitali ja maksimaalse laenumahu muutmist, samuti uute memorandumite ja neisse tehtavate oluliste muudatuste heakskiitmist ning hädaabi reservfondi lõpetamist," rääkis ta.
Sesteri kinnitusel kavatseb komisjon enne eelnõu teist lugemist küsida arvamust ka Riigikogu ELi asjade komisjonilt ja põhiseaduskomisjonilt, samuti kutsuda rahanduskomisjoni istungile arvamuse kujundamiseks asjaga seotud ametnikke ja eksperte. Esitatud muudatusettepanekuid asub komisjon Sesteri kinnitusel läbi vaatama peale 21. augusti.
Ratifitseeritava lepinguga luuakse Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM), mille eesmärk on anda finantsabi rahalistesse raskustesse sattunud ESMi liikmetele. ESMi kapitali suurus on 700 miljardit eurot ja Eesti osalus ESMis 1,302 miljardit eurot.
Eelnõu on täiskogu erakorralise istungjärgu päevakorras 8. augustil. Eelnõu teine ja kolmas lugemine on kavas 30. augustil.
Seotud lood
Tänasele riigikogu rahanduskomisjoni erakorralisele istungile Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu teemal on kutsutud ka rahandusminister Jürgen Ligi.
Riigikogus sel nädalal esimesele lugemisele tulev ühinemine Euroopa stabiilsusmehhanismiga (ESM) tähendab meile esialgu 1,3 miljardit eurot maksimumkohustusi. See number tugineb aga meie vaesuse tõttu antud soodustusele, mis lõpeb 2023. aasta algul.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.