Rootsi rahandusministri Anders Borgi sõnul on Rootsi majandus euroala kriisi tõmbetuultes arvatust paremini vastu pidanud ning samal ajal on valitsusel ka eelarves ruumi, et majandust investeeringutega ergutada.
„Meie lähtekoht on, et Rootsi on väga tugevas seisus. Meil on puhvreid halvemateks stsenaariumideks ja manööverdamisruumi - näiteks võime keskenduda pikemas perspektiivis majanduskasvu loovatele investeeringutele,“ ütles Borg täna ajakirjanikega kohtudes.
Ministri sõnul on sellisteks investeeringuteks, mis eelkõige puudutaks infrastruktuuri ning teadus- ja arendustööd, nüüd varem arvatust enam ruumi, vahendasid Rootsi meediakanalid.
Valitsus võib oma majandusprognoose tõsta, ehkki euroala võlakriisi osas valitseb alles väga suur ebakindlus.
Eelmises kvartalis kasvas Rootsi SKP agentuuri Bloomberg andmeil kiireimas tempos 2010. aasta lõpust. SKP kasvas 1,4% pärast 0,9% suurust SKP kasvu esimeses kvartalis. Aasta baasil kasvas Rootsi SKP teises kvartalis 2,3% võrreldes 1,5%ga esimeses kvartalis.
Juulis tõstis rahandusminister Rootsi tänavuse SKP prognoosi 1,1%-le varasemalt 0,4 protsendilt. Tuleva aasta prognoos kärbiti aga 3,3 protsendilt 3 protsendile.
Alates detsembrist kahel korral intressimäätrasid kärpinud Rootsi keskpank jättis oma eelmisel intressinõupidamisel Rootsi enim jälgitud baasintressi määra 1,5% tasemel muutmata. Aasta lõpus võib siiski tulla veel üks kärbe, andis keskpank märku.
Rootsi krooni tugevnemist kommenteerides ütles Anders Borg, et see on normaalne turu reaktsioon kui riigi rahandus on korras ja kaubanduskonto plussis.
Seotud lood
Rootsi rahandusminister Anders Borg võib anda järgi tööstuste ja analüütikute survele ning seada valitsuse fookuse kärpimiselt majanduse ergutamisele.
Juunis suurenes kaupade eksport eelmise aasta sama kuuga võrreldes jooksevhindades 7%, import aga 14%. Eksport Rootsi oli juunis 19%.
Rootsi majandus kasvas teises kvartalis aasta baasil 2,3% ning eelnenud kvartaliga võrreldes 1,4%, näitab Rootsi statistikaameti esialgne hinnang.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.