Venemaa WTOs

Niisama jõulist majandusarengut nagu Hiinale WTOga liitumise järel – mis viis Hiina suurima majandusega riikide seas kuuendalt kohalt teiseks –, Venemaale siiski ei prognoosita.

Põhjuseks Venemaa ikka alles suuresti toorainete tootmisele tuginev majandus, millel pole võrreldavaid eeldusi taoliseks spurdiks. Lisaks on globaalne majanduskliima vahepeal oluliselt muutunud.

"Hiina lõikas kasu sellest, et teatud perioodi vältel kasvas lääneriikide majandus laenuraha toel jõudsalt," ütles Deutsche Banki strateeg John-Paul Smith agentuurile Reuters. Nüüd on suur osa arenenud maailmast majandussurutises, kus nii avalik kui erasektor kulutusi kokku tõmbab. WTO prognoosi järgi kasvab maailmakaubandus tänavu vaid 3,7% võrreldes keskmiselt ligi 6%se kasvutempoga ajavahemikul 1990–2008.

Ka pole Venemaal Hiinaga võrreldavat odava tööjõu reservi, mis võimaldas Hiinal eksporti kasvatada aastas enam kui 20%ses tempos. Välisinvesteeringud Hiinasse kasvasid viimase kümnendiga viis korda.

Selle asemel prognoosib Maailmapank, et WTO liikmeks saamine lisab Venemaa SKP-le lähematel aastatel ca 49 miljardit dollarit aastas (3% SKPst), mis pikemas perspektiivis kasvab 162 miljardile.

"WTO ei ole võluvits, mida viibutades tekib investeerimisparadiis," ütles HSBC Global Asset Managementi fondijuht Ed Conroy. "Kui aga piiranguid ja tõkkeid vähendada, tekivad sellest automaatselt uued võimalused. Revolutsiooni pole mõtet oodata, küll aga evolutsiooni avatuma, konkurentsivõimelisema majanduse suunas," märkis ta.

Liitumiskõnelusi alustas Venemaa veel WTO eelkäija GATTiga (Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe) 1993. aastal.