Venemaa liitumine WTOga loob Eesti jaoks potentsiaali kaubavahetuse kasvuks idanaabriga, kuid samas ei maksa unustada, et protektsionism pole sealt kuhugi kadunud, kommenteeris Arengufondi nõukogu esimees ja transiidiekspert Raivo Vare Venemaa värsket täisliikme staatust Maailma Kaubandusorganisatsioonis.
„Venemaa rakendab seda (protektsionismi - toim.) edaspidigi, ainult tal on seda keerulisem teha ja sellevõrra teeb seda harvemini, rakendades eelkõige mittetariifseid ja WTO regulatsioonidest väljapoole jäävaid meetmeid, nt. peasanitaararst Oništšenkot,“ ütles Vare. „Seega mingit hüppelist kasvu ei maksa loota ei meil ega teistelgi.“
Positiivsest tõi Vare esile, et Venemaa liitumisest WTOga tekib rohkem selgemat ühetaolist reeglistikku ja võimalust protsessida, kui midagi juhtub. Alanevad ja võrdsustuvad veotariifid, mis on hea nii kaupmeestele kui ka vedajatele mõlemas riigis. Ning suureneb konkurents Venemaa siseturul, mis aitab kaasa selle arengule. Kõik see loob Eesti jaoks potentsiaali Venemaaga kaubavahetuse kasvuks.
Seotud lood
Euroopa Liit esitas neljapäeval WTO-le taotluse kuulutada Venemaal importautodele kehtestatud utiliseerimismaks rahvusvahelise kaubandusorganisatsiooni reeglitega vastuolus olevaks.
Euroopa Liit esitab Maailma Kaubandusorganisatsioonile esimese ametliku kaebuse Venemaa kohta, mis liitus organisatsiooniga vähem kui aasta tagasi.
Venemaal on mõistetud, et kolmekordselt kokkukuivanud majandusruumis pole suletuse korral lootustki mahajäämust muudes valdkondades vähendada, kirjutab Arengufondi ekspert Heido Vitsur. Moskva uue majanduse kooli teadurite arvutuste järgi suureneb Venemaa SKT liitumisest WTOga kohe 2-3% aastas ja pikemaajalises perspektiivis 11%.
Välisminister Urmas Paeti sõnul ei tasuks meil luua illusioone, et Venemaa liitumine WTOga lahendab kõik probleemid.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?