Rootsi rahandusministeerium avalikustas reedel uue majandusprognoosi, milles tänavusi kasvuväljavaateid on kevadega võrreldes tõstetud, kuid tuleva aasta SKP prognoosi kärbitud.
Selleks aastaks prognoosib Rootsi valitsus SKP kasvu 1,6% kevadel ennustatud 0,4% asemel, tuleva aasta prognoosi on kärbitud 3,3 protsendilt 2,7%-le, vahendas Rootsi majandusleht Dagens Industri.
Varem tulevaks aastaks planeeritud 0,3%se eelarveülejäägi asemel prognoosib valitsus nüüd 0,5% suurust miinust suhtena SKPsse.
Ruumi maksukärbeteks ja majanduse ergutamiseks riiklike investeeringutega on Rootsi valitsuse eelarves tuleval aastal 23 miljardit Rootsi krooni ning sellele järgneval aastal 27 miljardit. See on eelarvepoliitikast „tagasihoidlik“ panus majanduse turgutamiseks, hindab DI analüütik Gunnar Örn, kuid tasakaal raha- ja eelarvepoliitika vahel saab sellest parem kui seni.
Rootsi ettevõtjatele terendab ettevõtte tulumaksu kärbe, mis on Örni arvates parem lahendus kui intressimäärade langetamine, mida Rootsi ekspordifirmad on keskpangalt krooni nõrgestamiseks nõudnud. Rootsi ettevõtjate käekäik võiks vähem ära rippuda krooni nõrkusest, pigem on aeg kergendada maksukoormat, leiab Örn.
Tööpuudust prognoosib Rootsi valitsus tänavu 7,6 ja tuleval aastal 7,5% tasemel tööealisest elanikkonnast, mis on mõlemad kevadise prognoosiga võrreldes paremad näitajad.
Seotud lood
Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt ütles nädalavahetusel pressikonverentsil, et Rootsi tahab jätkata ettevõtete tulumaksukoorma kergendamist.
Erinevalt läinud aastast, mil 3%-ne inflatsioon keskmiselt 2,4%-se palgatõusu ära sõi, terendab tänavu kehvemate aegade järel rootslastele jälle reaalpalga tõus.
Rootsi keskpank kärpis täna enim jälgitud baasintressi määra 25 baaspunkti võrra 1,25%-le, võttes kuulda Rootsi ekspordifirmade appihüüdeid, et Rootsi krooni tugevus ja süvenev euroala kriis teeb neil oma kaupadele ostja leidmise raskeks.
Rootsi rahandusminister Anders Borg võib anda järgi tööstuste ja analüütikute survele ning seada valitsuse fookuse kärpimiselt majanduse ergutamisele.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.