Euroopa Komisjon surub börsifirmadele sookvoote

Tallinna börsifirmasid, kus pole kõrgemasse juhtimisse mitte ühtegi naist kaasatud, on mitu, kuid vähe on naisi ka teistes. Kõik need firmad Euroopa Komisjoni kavandatava kvoodiprogrammi alla samas mahtuma ei hakkaks. Et firmat sundida naisi juhtkonda kaasama, peab kava järgi ettevõte olema piisavalt suur. Financial Timesi käsutuses oleva eelnõu esialgse variandi järgi hakkab kavandatav sundus tööle juhul, kui firmal on vähemalt 250 töötajat ja ettevõtte aastane käive vähemalt 50 miljonit eurot. Nii ei puudutaks see kuidagi näiteks börsi kinnisvaraprojekti Trigonit.

Keegi pole kandideerinud. Ehkki ka Arco Vara jääks oma praeguste tulemuste ja töötajate arvuga allapoole plaanitavat kvooditaset, on nad viimasel ajal tublisti nõukogu täiendanud – viimati valis ettevõte nõukogusse Arvo Nõgese ja Rain Lõhmuse. Miks teil naisi ei ole? Nõukogu esimees Richard Tomingat ajab küsimus kergelt naerma. “No keegi pole kandideerinud,” sõnas ta. “Kui kästakse ja sellele peaks järgnema mingi trahv, siis tuleb kedagi igal juhul leida. Aga see on pseudoteema muidugi,” lisas ta.

Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink sõnas, et ilmselt selgub tulevikus, kas Euroopa Komisjoni initsiatiivid puudutavad ka meie piirkonna suhteliselt väikeseid börsiettevõtteid. “Seadusandlust kõrvale jättes olen kogu aeg pooldanud seda, et ettevõtetes, olgu selleks pank või ehitusfirma, oleks juhtivatel positsioonidel rohkem naisi. Nii nagu ühiskonnas tervikuna aitab see ka ettevõtetes tagada tasakaalustatud arengut,” ütles ta.

Trink märkis, et ehkki nõukogu ja juhatuse tasandil naisi pole, on neid teistel juhtivatel kohtadel – näiteks kinnisvaraarenduse divisjoni direktor, pearaamatupidaja, valdusettevõtte finantsjuht. “Võiks olla rohkem. Kahjuks on ehitusvaldkond selline, mille vastu on naistel suhteliselt vähem huvi. Loodetavasti see ajas muutub,” lisas ta.

Tallinki juhtide seas on üks naine – nõukogu liige Eve Pant. Tallinki üks suuromanikke ja nõukogu liige Ain Hanschmidt sõnas, et ju naised on alalhoidlikumad ja võtavad vähem riske, seetõttu pole neid ka ettevõtete juhtimises nii palju. Samas lisas Hanschmidt, et võrdsuse poolt on ta kindlasti.

Põhjamaade edu võti. “Ma arvan, et Põhja-Euroopa ongi sellepärast edukas, et seal on väga palju naistippjuhte või spetsialiste kõrgemal tasemel,” märkis Hanschmidt. Tema sõnul on õige, et naiste potentsiaal tuleb majanduses paremini ära kasutada. “Aga kas see kvoot on 40% või 50%? Ma arvan, et see peaks kuidagi normaalsemalt kasvama,” lisas ta.

Siiski on mõnes Eesti firmas ka ilma kvoodita nais- ja meesjuhtide osakaal nagu mõõdetult paigas – näiteks Baltikas. Praegu on ettevõtte nõukogus kaks naist ja kolm meest. Baltika juhatusse lisandub oktoobris aga Kati Kusmin, mis tähendab, et tegevjuhtimises saab olukord olema vastupidine.

Financial Timesi teatel on Euroopa Liidu ametnikud seisukohal, et soolise esindatuse poolest juhtivkohtadel on olukord liidu 27 liikmesriigis tasakaalust väljas. Kui kehtestatakse kõnealune kvoot, võib lisaks trahvile naiste kaasamate jätmine hakata tõkestama ettevõtte võimalusi saada riigiabi ja piirama juurdepääsu riiklikele tellimustele.

 

Võrdlus

Kõige naisterikkam on Baltika

naised Tallinna börsifirmades juhatus, nõukoguBaltika 3* 2Tallinna Vesi 2 –Ekspress 1 –Harju Elekter – 1Nordecon – 1Olympic EG – 1Premia Foods 1 –Tallink Grupp – 1* alates oktoobrist

Ühtegi naist ei osale Arco Vara, Merko Ehituse, Silvano FG, Tallinna Kaubamaja, Trigoni ja Skano Groupi juhtimises.

Allikas: Tallinna börs

 

Kommentaar

Pastakast välja imetud teema

Kristel Kivinurm-Priisalm, varahaldusettevõtte Avaron juhtivpartnerAga kust võtta nii palju ajudega naisi? Praegune olukord, kus ettevõtete nõukogudes ja juhatustes on enamikus mehed, on reaalsus ja ma arvan, et lähema kümne aasta jooksul see oluliselt ei muutu.Tegemist on pastakast välja imetud teemaga, mis ahistaks ettevõtete juhtimist. Seadus meenutab mulle aastaid tagasi Lõuna-Aafrika Vabariigis reisil kuuldut. Seal peab olema ettevõtete omanikeringis vähemalt üks mustanahaline. Ettevõtted vastasid tingimustele, aga täieõiguslikult juhtimisse ja omanikeringi (dividendisaajateks), ma kardan, mustanahalised ikkagi ei jõudnud.Kui seadus kehtestatakse, ei soovi ettevõtted trahve maksta ja suure tõenäosusega “mehitavad” firmad käpiknukk-naistega, kellele kirjutatakse ette, mida öelda ja kuidas hääletada. Ei poolda seadust.

Lähenemine peab olema veelgi laiem

Liina Kanter, sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhatajaPõhimõtteliselt toetab Eesti praegu pigem laiapõhjalist ja mitte ainult ettevõtete nõukogudes naiste arvu suurendamisele keskendunud lähenemist. Leiame, et nii ühiskonnas tervikuna kui ka organisatsioonides on vajalik edendada soolist võrdõiguslikkust laiemalt.Sellise laiapõhjalise lähenemise tugevus seisneb selles, et luuakse soodus pinnas naiste osalemise suurendamiseks otsuste langetamise protsessides nii ühiskonnas laiemalt kui ka organisatsioonides.