Täna toimunud kohtuistungil OÜ SLProductions hagis Jürgen Järviku, Alo Lillepea, Ivo Lillepea, Carmen Kassi ja Tanel Peetersi vastu osalised kas puudusid või jäid napisõnaliseks.
Alo Lillepea puudus haiguse tõttu. Carmen Kassi polnud kohal. Samuti polnud Kass saatnud istungile oma esindajat ega vastanud kohtu saadetud e-mailidele.
Kohtuistungil jäi vandeadvokaat Rainer Kuulmele segaseks, mis rolli üldse mängis ettevõttes Carmen Kass, kellele maksti dividende, kuid kas ta osanike hulka kuulus.
Napisõnaliseks jäi ka Jürgen Järvik.
“Ma ei tegele sellega. Ma ei oska midagi öelda, me uputasime sinna raha ja ma ei saa sellest tsirkusest tõesti aru. Ma ei oska rohkem kommenteerida. Eks vaatame, mida kohus räägib ja otsustab,” ütles Järvik teisipäeval Äripäevale. Mees vaikis ka täna.
Järgmine kohtuistung toimub 3. detsembril.
Vendadele Alo ja Ivo Lillepeale kuulunud Q Vara omanikfirma SLProductions läks pankrotti 2010. aasta alguses. SLProduction oli sellal Gild Arbitrage'i riskifondile võlgu üle 108 miljoni krooni ehk ca 7 miljonit eurot, olles seejuures kohalikest ettevõtetest suurim võlglane. Kogu SLProductioni võlgade hulk ulatub 300 miljoni krooni ehk ca 19 miljoni euroni.
Seotud lood
Harju maakohus kuulutas täna välja Q Vara asutajana ja ühe omanikuna tuntust kogunud Jürgen Järviku pankroti.
DNB Panga pikaaegne juht Hans Pajoma aitas maksuskeemide meistril Jürgen Järvikul saada pangast mitu miljonit eurot, nõustades teda muu hulgas erakirjavahetuses. Ja seda vaatamata sellele, et alles hiljuti oli pank valusalt kõrvetada saanud Järvikuga seotud kinnisvaraäri tõttu.
Äripäeva andmetel sondeeris Jürgen Järvik koos kaksikvenna Kristjan Olei, Arco Vara kunagise suuromaniku Richard Tomingasega ning Meelis Laoga seostatava Sven Viidasega hiljuti pinda, et osta osalus kütuse hulgimüüjas N-Terminaal Hulgi.
Pankrotistunud Q Vara võlausaldajatel on lootus tagasi saada 15 000 eurot. Hetkel on suurim vaidluskoht maksegraafik.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.