- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,42%271,77
- OMX Riga−0,16%862,52
- OMX Tallinn−0,26%1 730,14
- OMX Vilnius0,08%1 064,66
- S&P 5001,09%5 930,85
- DOW 301,18%42 840,26
- Nasdaq 1,03%19 572,6
- FTSE 1000,15%8 096,91
- Nikkei 2251,19%39 161,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,96
- GBP/EUR0,00%1,21
- EUR/RUB0,00%104,01
- OMX Baltic−0,42%271,77
- OMX Riga−0,16%862,52
- OMX Tallinn−0,26%1 730,14
- OMX Vilnius0,08%1 064,66
- S&P 5001,09%5 930,85
- DOW 301,18%42 840,26
- Nasdaq 1,03%19 572,6
- FTSE 1000,15%8 096,91
- Nikkei 2251,19%39 161,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,96
- GBP/EUR0,00%1,21
- EUR/RUB0,00%104,01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pangajärelevalve osas Rootsi eri meelt
„Meil on raske ette kujutada, mis hakkab juhtuma, kui mitte-eurotsooni riigid – Rootsi eelkõige, ei ühine järelevalvega,“ kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi laupäeval Küprosel pärast ELi rahandusministrite esimest mõttevahetust Euroopa Komisjoni läinud nädalal avaldatud ettepaneku üle.
Rootsi rahandusminister Anders Borg oli Küprosel väga resoluutne.
„Me ei saa aktsepteerida, et Rootsi maksumaksjate raha kasutatakse teiste pankade väljaaitamiseks,“ ütles Borg. „Me ei saa aktsepteerida, et me ei saa ise oma pankadele kapitalinõudeid kehtestada ja eriti ei saa me aktsepteerida seda, et järelevalve tugineb Euroopa Keskpangal, kus me ei saa liikmed olla ilma euroga ühinemata. Meil oleks rohkem panku sellise institutsiooni järelevalve all, kus meil ei ole hääleõigust. See on ilmselt täiesti vastuvõetamatu,“ ütles Borg agentuuri Bloomberg vahendusel.
Borgi sõnul ei ole komisjoni ettepanek praegusel kujul kindlasti tasakaalustatud ettepanek ning mitmed euroala välised riigid nagu Poola, Tšehhi ja Taani jagavad seda seisukohta.
„Selline järelevalve Euroopas, kus pool Euroopat on jäetud häälest ilma, seda ei saa olla,“ ütles Borg, prognoosides läbirääkimistes tormilist sügist.
Rootsi on ühes leeris ka riikidega nagu Saksamaa ja Holland, mis erinevalt Prantsusmaast, Itaaliast, Hispaaniast ning Euroopa Komisjonist arvavad, et tuleva aasta algusest ei ole ühtset pangandusjärelevalvet veel võimalik käivitada. See tähtaeg on liiga varane ja tähendaks kiirustamist. Liiga palju on praegu alles selgeks vaidlemata asju.
Ligi möönis samuti, et komisjoni ettepanek on toores ning ajakava hästi ambitsioonikas.
Ühtse järelevalve järel oleks järgmise sammuna arutusel ühine kriisihaldus. Ühine hoiuste tagamine on Ligi sõnul alles kaugema tuleviku teema.
Ajaleht Financial Times kirjutas, et komisjon jättis selle osa ühtse pangandusjärelevalve ettepankust läinud kolmapäeval välja, et mitte liigselt provotseerida niigi ärritatud Saksamaa maksumaksjaid.
Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Michel Barnier ning Euroopa Keskpanga asepresident Vitor Constancio möönsid Küprosel, et euroala väliste riikide hääleõigust puudutav on eelnõus alles poolik ja vajab parandamist. Barnier kordas samas, et seatud ajakavast loodetakse kinni pidada.
Sama seisukohta väljendas Hispaania rahandusminister Luis de Guindos. „Me peame olema ambitsioonikad ja üritama sellest (1. jaanuari tähtajast – toim.) kinni pidada,“ ütles ta.
Ühtne pangandusjärelevalve on eeltingimus, et euroala stabiilsusmehhanism ESM saaks euroala hädas panku rekapitaliseerida otse, ilma et konkreetse riigi võlakoorem sellest kasvaks.
See on hetkel eriti akuutne just Hispaania jaoks, mis on oma pankade jaoks palunud kuni 100 miljardi euro suuruse abipaketi. Suurusjärgult on see 10% riigi SKPst. Praegu lisanduks see kõik Hispaania võlakoormale, õõnestades usaldust, et riik omal jõul oma võlgadega toime tuleb. Üha enam spekuleeritakse, et Hispaania võib vajada täiendavat abipaketti – kui mitte täispaketti, siis vähemalt stabiliseerimislaenu.
Reedel ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, et ei usu, et pankade rekapitaliseerimine ESMist otse on võimalik juba 1. jaanuarist. Schäuble sõnul pole vaja turgudel tekitada ennatlikke ootusi.
ESM ise on aga pärast Saksamaa konstitutsioonikohtu otsust plaanis oktoobrist käivitada, ütles eurogrupi juht Jean-Claude Juncker.
See tähendab vajadust ära teha esimesed sissemaksed ESMi kapitali.
„Tõenäoliselt tuleb teha kaks makset selle aasta jooksul, aga eks parlament otsustab,“ ütles Ligi. „Üks makse on kindel. Teine on tegelikult kokku lepitud, aga ei ole nii selgelt öeldud.“
Lisaks sai Ligi sõnul üle kinnitatud liikmesriikide kohustused, mis puudutavad olukordi, kus üks või teine riik mingil põhjusel oma panuse andmata jätab.
„Mingisuguseid ootamatuid kohustusi või parlamendi antud mandaadist suuremaid kohustusi ei teki kellegi,“ ütles Ligi. „See on kõigile selge, kus ülempiir asub.“
Rahandusministrid käsitlesid Küprosel ka Kreeka olukorda, ehkki nn troika raport valmib alles tuleval kuul. Järjest enam kostub arvamust, et Kreeka võiks saada ajapikendust reformiprogrammi elluviimisel. Muuhulgas soovitas seda kaaluda IMFi juht Christine Lagarde.
Küsimusele, kas Kreeka uut valitsust on põhjust rohkem usaldada, vastas Jürgen Ligi, et oma retoorikas ja sammudes on Kreeka uus valitsus võrdlemisi tegus olnud. Riigis on reaalselt ja märkimisväärselt edenetud eelarve struktuurse positsiooni parandamisega.
Seotud lood
Erinevalt Rootsi rahandusministrist Anders Borgist, kel on Euroopa Komisjoni pangandusjärelevalve plaani kohta juba väga selge ja kriitiline seisukoht ning punased piirid joonitud, on Eesti seisukohad sõnastatud pigem küsimuste vormis.
Kui Eesti maksumaksjate raha tahetakse kasutada Euroopa „ühistupanga“ ESMi kaudu Hispaania pankade päästmiseks, peab ka järelevalve olema ühine – sel kolmapäeval avalikustab Euroopa Komisjon plaani euroala ühtse pangandusjärelevalve loomiseks.
Sel kolmapäeval tuleb Euroopa Komisjon välja ettepanekutega euroalal ühtse pangandusjärelevalve loomiseks, mis on eeltingimus pankade abistamiseks euroala päästemehhanismidest (EFSF/ESM) otse.
Rootsi saab euroala ühtse pangandusliidu osas seisukoha võtta alles kevadel, kui langetatakse otsused eurola pankade ühise kriisihaldusmehhanismi ja ühtse hoiusegarantii üle, ütles Rootsi rahandusminister Anders Borg täna pärast ELi rahandusministrite kohtumist.
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.
„Nende ridade kirjutamise ajal istun ma ühe Dubai pilvelõhkuja 48. korrusel …“
Äripäeva TOPid
Lisatud 100 edukaima ehitusettevõtte edetabel.
Lisatud Ida-Virumaa TOP
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Nipid, kuidas pahatahtlikke kavalusi ära tunda
Lisaks veel paar näpunäidet
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Enimloetud
1
Lisaks veel paar näpunäidet
5
Nipid, kuidas pahatahtlikke kavalusi ära tunda
Viimased uudised
„Nende ridade kirjutamise ajal istun ma ühe Dubai pilvelõhkuja 48. korrusel …“
Tagasi Äripäeva esilehele
