Rootsi rahandusministri Anders Borgi sõnul ei nõustu tema valitsus iial Rootsi maksumaksja rahaga teiste Euroopa maade halvasti juhitud pankade päästmisega.
Oma viimases rünnakus Euroopa väljapakutud pangaliidu kohta nimetas Borg Euroopa pangandusliidu raamistikku ebamõistlikuks. Rootsi ei aktsepteeri mudelit, mis annab euroala liikmesriikidele rohkem õigusi, kui mitteühisraha kasutajatele.
"Euroopa pangandusjärelevalve ja Euroopa keskpank saavad automaatselt enamuse," ütles eile Borg Bloombergi vahendatud intervjuus. "Kogu regulatoorne raamistik, mida me oleme viimasel paaril aastal üles ehitanud juhuks, kui eri riikides tekivad konfliktid, kui eri pankades tekivad probleemid, et siis toimub vahendamine. Sa ei saa jätta seda institutsiooni kätte, kus EKP-l ja euroala riikidel on automaatne enamus."
Rootsi tahab kehtestada pankadele karmimaid kapitalistandardeid oludes, kus esialgse laienemise järel Balti riikides tõid need Rootsi pankadele kahjumeid 2008. ja 2009. aastal. Borg ütles, et nad ei aktsepteeri Euroopa Liidu reegleid, mis piiravad neid regulatoorseid eesmärke.
"Me oleme teinud rasket tööd, et tõsta Rootsi pankadele kapitalinõudeid," märkis Borg. "Me ei ole valmis, et läbi tagaukse lubada Prantsusmaal ja teistel skeptikutel otsustada, et EKP on ainuõigus otsustada kapitalinõudeid."
Seotud lood
Euroalal kavandatav pangaliit peab algama nullist, leiab Soome Euroopa asjade ja kaubandusminister Alexander Stubb.
Euroopa Komisjoni praegu esitatud kujul ei ole euroala ühtse pangandusjärelevalve ettepanek Rootsile aktsepteeritav, mis asetab keerulisse seisu ka Eesti, kus pangandusturu suurimad pangad on Rootsi pangad.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.