Valitsus koormab ettevõtjat ootamatult ja salaja

Ehk teisisõnu, raskuste ületamisel mõistmist, kannatust ja üksmeelt nõudev valitsus keerab järgmisel hetkel piltlikult lihtsalt noa selga, võttes vastu otsuseid kiirustades, arutamata ja vaat et salatsedes.

Äripäeva hinnangul on valitsuse selline käitumine vastuoluline ja kütab ühiskonnas vaid pingeid. Allikaks määramatus, mida Andrus Ansipi juhitud valitsus oma ebajärjepideva, ootamatu ja selgitamata käitumisega niigi keerulisse ja labiilsesse majanduskeskkonda külvab. Nagu oleme ka varem kirjutanud, ei ole suurimaks kannatajaks mitte kahtlemata oodatud ja väga vajalikud välisinvestorid, vaid eelkõige meie oma ettevõtjad, kes peavad olema justkui pidevalt madalstardis, valmis jooksma teadmata suunas.

Ilmekas näide on tänases lehes kirjeldust leidev valitsuse otsus muuta loodusvara kasutusõiguse tasumäärasid. Lihtsamalt kaevandustasusid. Seejuures on Äripäeval sellega vahetu kogemus. 19. septembril ilmus Äripäeva ehitusrubriigis artikkel “Ehitusmaterjal jätkab kallinemist”, kus muu hulgas leidis kajastamist kaevandustasude teema. Keskkonnaministeerium kinnitas toona, et toodud tasud on kehtestatud viieks aastaks (kuni 2015). Vaid umbes paar nädalat hiljem võttis aga valitsus ootamatult ning, nagu selgub ettevõtjate jutust, ka salaja vastu tasude muudatused.

Samal näitel kirjutab Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhatuse esimees Rein Voog täna Äripäeva arvamusartiklis värvikalt, kuidas ettevõtjail tõmmatakse piltlikult öeldes tekk alt. Kuid küsimus ei puuduta mitte ainult kaevandusettevõtteid, sest tasusid tõstes vallandub ahelreaktsioon, mis mõjutab ka keemiatööstust, ehitusmaterjalitootjaid ning lõpuks kuni ehitusettevõtete ja edasi tarbijateni välja.

Sarnast eelarveaukude lappimist said enda nahal tunda ka laevnikud, kellelt valitsus loodab kokku korjata kaks korda rohkem makse. Nagu kirjutas neljapäeval Eesti Päevaleht, mõjub iroonilisena, et kolmandik kogutavatest maksudest põhjendatakse jäälõhkumisvajadusega, kuigi reaalselt maksavad suurema osa need, kes teenust ei vaja.

On mõistetav, et riigieelarve vajab lisatuluallikaid, kuid muret teeb, et heitlikud otsused on viimasel ajal saanud reegliks. Eelmise riigieelarve menetlemine ei möödunud samuti ootamatusteta, kui valitsus otsustas ühegi eelneva vihjeta tõsta alkoholiaktsiisi uuest aastast 5% võrra. Toona selgitati ootamatut maksutõusu sellega, et ettepanek tuli ministeeriumilt alles eelarve menetlemisel eesmärgiga kasvatada riigi tulusid. Miks siiski loobuti avalikkust teavitamast ja selgitamast enne otsuse vastuvõtmist, on senini selgusetu.

Nii võibki kõhkluseta korrata Äripäeva juulis ilmunud juhtkirja, et järske ja lühikese etteteatamistähtajaga maksumuudatusi võis mööndustega mõista kriisi ajal, kuid ka siis käibemaksu ja muid makse tõstes püüti seda vähemalt põhjendada ja selgitada. Seda enam, et möödunud kriis oli siiski erand ja pidi mõjuma õppetunnina, mitte seadma käitumiseks normi.