Reformi krimasjal liiga nõrgad tõendid

Kriminaalasi käsitles erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumise ning pistise võtmise kahtlust.

Kriminaalasi saabus riigiprokuratuuri 8. oktoobril keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroost, et prokurör võtaks seisukoha süüdistuste esitamise võimalikkuse kohta. Kriminaalasjas on tunnistatud kahtlustatavaks neli isikut karistusseadustiku § 4021 järgi, mis käsitleb erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumist, ning kaks isikut § 293 lõige 1 ja § 297 lõige 1 järgi, mis käsitlevad vastavalt pistise võtmist ja andmist. 

Kaalunud kogumis kõiki asjaolusid, motiive ja eesmärke, mis räägivad nii süütegude toimepanemise poolt kui ka vastu, jõudis juhtiv riigiprokurör Heili Sepp üldhinnangut andes veendumusele, et kogutud tõendid olid küll piisavad kuriteokahtluse tekitamiseks, kuid need ei ole küllaldased, et põhistada veenvat süüdistust. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava kasuks.

Heili Sepp selgitas, et kuna kriminaalasjas kogutud tõendid ei võimalda kõrvaldada kahtlust selles, kas kahtlustatavad panid toime neile inkrimineeritud kuriteod ning täiendavaid tõendeid koguda ei saa, siis ei ole süüdistuste esitamine võimalik. „Vaatamata kõigi kättesaadavate tõendite kogumisele on iga kahtlustustes nimetatud teo puhul lõppkokkuvõttes tegemist nn „sõna sõna vastu“ olukorraga, kuna kahtlustatavad eitavad neile etteheidetud tegusid,“ ütles juhtiv riigiprokurör Heili Sepp. „Kirjeldatava sündmuse ja esmase ütluste andmise vahele jääb kaks kuni neli aastat ning pika ajavahemiku möödumine uuritavast teost uurimise alguseni on sisuliselt muutnud tunnistajate väidete tõsikindla kontrollimise võimatuks,“ ütles juhtiv riigiprokurör.

Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetlust kontrollimaks käesoleva aasta 22. mail Postimehes ilmunud Silver Meikari arvamusartiklis „Erakondade rahastamisest. Ausalt“ esitatud väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärinevat vara, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena.

„Kuna esitati väited, et erakond on saanud vara mittelubatud allikatest, tuli kontrollida, kas tegemist võis olla erakonna varale kehtestatud piirangute rikkumisega karistusseadustiku mõttes. Prokuratuur peab lähtuma kriminaalmenetluse seadustikust, mis nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, mille järgi tuleb tõlgendada iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks,“ ütles Heili Sepp.

Kriminaalmenetlust alustati karistusseadustiku § 4021 tunnustel, mis näeb ette vastutuse erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumise eest. Erakonnaseaduse § 121 lõige 2 sätestab ammendava loetelu erakonnale lubatud vara allikate kohta. Seaduse järgi võib erakond tulu saada üksnes erakonna liikmemaksudest, riigieelarvest makstavatest eraldistest, lubatud annetustest ja erakonna varaga tehtud tehingutest.