Riik hakaku metsa tagatisel võlgu võtma

Kõigile pseudoparempoolsetele, kes arvavad, et parempoolne ilmavaade tähendab vaid astmelise tulumaksu eitamist, ütlen kohe alustuseks ära, et ei ole ühegi vasakerakonna liige ega propageeri ka ühtegi poliitilist maailmavaadet. Antud arvamusartikkel on ajendatud puhtast soovist pakkuda välja võimalust muuta elu Eesti Vabariigis paremaks ja seda läbi valitsussektori kulutuste suurendamise.

Põhimõte on iseenesest lihtne. Riigile kuulub läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse 2011. aasta lõpu seisuga 838 000 hektarit metsa, mille väärtus bioloogilise põhivarana on umbes kolmveerand miljardit eurot. Selle metsa saaks panna tagatiseks riigi poolt võetavatele laenudele. Kuidas seda teha, on juba detailide küsimus. Kas minna börsile osaga RMKst, emiteerida riigivõlakirju, luua metsafond vms.

Minu poolt seatav tingimus oleks vaid üks – riigile metsa tagatisel laenu andev füüsiline isik või juriidilise isiku omanik(ud) peavad olema Eesti Vabariigi kodanikud.

Miks? Et Eestile ei langeks osaks samasugune väline surve võlakoorma vähendamiseks nagu see on Lõuna-Euroopa riikide puhul. Jaapani riigivõlg SKPsse on ligi 200%, kuid investorid suhtuvad sellesse rahulikult, sest selle võla kreeditorid on enamuses jaapanlased ise. Eestlased võiksid samamoodi ise enda riigi võlga omada.

Eestlaste hoiuste maht pankades on rekordiliselt kõrge (4,6 miljardit eurot), samas kui riigi võlakoorem SKPsse on veidi üle 6%. Inimeste raha kaotab hoiustel ostujõudu, samal ajal, kui pangad pakuvad imeväikseid hoiuseintresse. See raha peab rändama reaalmajandusse, mistõttu näiteks aastaste võlakirjade emiteerimine oleks ideaalne lahendus.

Ütleme 3% intressimäära juures saaks riik väga odavalt laenu, inimesed teeniks 4-5 korda rohkem võrreldes suurpankade hoiuseintressidega ning riik suunaks inimeste raha tagasi majandusse, millest on neil samadel hoiustajatel oluliselt rohkem kasu, kui lasta „panga keldris rahal tolmu koguda“.

Riik võib enda äranägemise järgi laenatud raha majandusse suunata. Olgu selleks siis haridustöötajate või arstide palganõudmistele vastutulemine, päästjate ja korrakaitsjate olukorra leevendamine või erinevate investeeringute suurendamine, alates haridusest ja teadusest lõpetades elamute soojustamisega.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California