Riigieelarve jõuab esimesele lugemisele 23. oktoobril

Komisjonis tutvustas riigieelarve prioriteete rahandusminister Jürgen Ligi, kes andis komisjoni liikmetele ülevaate ka eelarve peamistest muudatustest võrreldes käesoleva aasta riigieelarvega.

Rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul on rahanduskomisjon eelarve osas kohtunud juba 7 ministriga ning esmaspäeval tulevad komisjoni oma haldusala riigieelarves tutvustama veel kaitseminister, kultuuriminister ning justiitsminister. „Valitsussektori eelarve on tasakaalu lähedal, mis on märk majanduslikust stabiilsusest ning oluline tingimus soodsaks majanduskeskkonnaks,“ rõhutas Sester.

Rahanduskomisjoni esimees pidas oluliseks juhtida tähelepanu sellele, et järgmise aasta maksukoormus langeb 0,6 %, mis saab olema viimase 5 aasta madalaim ehk kokku 32,6 %. Alkoholi- ja tubakaaktsiis suurenevad ning töötuskindlustusmakse väheneb. Sester nentis ka sotsiaaltoetuste suurenemist 5,6 % ehk 114, 6 miljoni euro võrra; sotsiaaltoetused moodustavad järgmise aasta riigieelarve kuludest ligi kolmandiku. „Riigieelarve tulud suurenevad 2,2 % ja kulud 1,1 %. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega panustab Eesti enim haridusse, kultuuri ja riigikaitsesse,“ lisas komisjoni esimees. 2013. aasta riigieelarve tuludeks on kavandatud 7,5 miljardit ning kuludeks 7,7 miljardit eurot. Komisjonis hääletas esimese lugemise lõpetamise poolt 7 komisjoni liiget, vastu oli 1.

Rahanduskomisjon käsitles oma tänasel istungil veel alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (280 SE) ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (275 SE) esimese lugemisega seotud küsimusi. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eesmärgiks on hajutada 2013. aastaks kavandatud sigarettide 10 %-line aktsiisimäära tõus kahele aastale, et maandada hinnatõusuga kaasnevaid salaturu võimaliku aktiviseerumise riske. Eelnõu kohaselt tõuseb aastatel 2013 ja 2014 sigarettide aktsiis kokku ligikaudu 12 %, mis teeb 6 % aasta kohta.

Tulumaksuseaduse muudatused puudutavad Euroopa Komisjoni poolt tõstatatud lepinguliste investeerimisfondide ebavõrdse kohtlemise küsimust, kus Euroopa majanduspiirkonna riikides moodustatud lepinguliste investeerimisfondide ja sarnaste Eesti fondide kinnisvaratulu maksustatakse erinevalt. Muudatused seisnevad maksustamistingimuste ühtlustamises.

Mõlemad eelnõud saadeti samuti täiskokku esimesele lugemisele 23. oktoobril.