OMX Baltic−0,03261,6
OMX Riga−0,42865,92
OMX Tallinn−0,031 696,8
OMX Vilnius0,03986,19
S&P 500−1,735 408,42
DOW 30−1,0140 345,41
Nasdaq −2,5516 690,83
FTSE 100−0,738 181,47
Nikkei 225−0,7236 391,47
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,9
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0099,85

OMX Baltic−0,03261,6
OMX Riga−0,42865,92
OMX Tallinn−0,031 696,8
OMX Vilnius0,03986,19
S&P 500−1,735 408,42
DOW 30−1,0140 345,41
Nasdaq −2,5516 690,83
FTSE 100−0,738 181,47
Nikkei 225−0,7236 391,47
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,9
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0099,85

23.10.12, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Energia poleks poliitilise surveta ehitanud

Riigikontrolli peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul jäi eilsel riigikogu keskkonnakomisjoni istungil kõlama lause, et Eesti Energia poleks poliitilise surveta Narva elektrijaamade uute plokkide ehitust ette võtnud. Samas riigikontrolli hinnangul pole Narva jaama teise uue ploki valmisehitamine mõistlik.

Riigikontroll tutvustas eile keskkonnakomisjonile oma aruannet “Elektritootmise võimalikud valikud”, kus olid ära toodud soovitused, millega peab riik elektrimajanduse arendamisel arvestama pärast elektrituru avanemist.

“Istungil jäi kõlama see, et juhul, kui poleks olnud poliitilist otsust ja suunist, siis Eesti Energia ei oleks Narva elektrijaama uusi plokke tegema hakanud. Selle ütles Eesti Energia esindaja Margus Kaasik ka välja,” märkis Olgo.

Eleringi juht Taavi Veskimägi toonitas Olgo sõnul sarnaselt riigikontrolliga, et energiajulgeolek ei võrdu varustuskindlusega. Olgo sõnul oli ühine arusaam, et kui järgida üksnes kolme aasta taguses energiamajanduse arengukavas kirja pandud varustuskindluse põhimõtet, siis tuleks lisaks töös olevale Alstromi ehitatavale põlevkivijaama ühele plokile lisaks teha veel 600–800 megavatti täiendavat võimsust. Kuid iseasi on see, kui palju see maksma läheb ja kas energiajulgeoleku seisukohalt on see üldse mõistlik.

“Kunagi on paika pandud dogma, et meil peab olema varustuskindlus 110 protsenti, hindamata seda, kas see tegelikkuses on mõistlik, taskukohane ja tagab ka reaalsuses energiajulgeoleku. Järgmine lähim samm on küsimus, kas ka Narva jaama teine uus plokk tuleks valmis ehitada või mitte,” rääkis Olgo. Tema sõnul on riigikontrolli seisukoht, et see pole siiski mõistlik. Ka Veskimägi soovitas kõigil väga tõsiselt enne kaaluda, kui selliste väga suurte investeeringute juurde asuda.

Olgo lisas, et on vaja laiapõhjalisemat arutelu, milline on Eesti energiatulevik. “Et kas me pigem panustame ühisele turu toimimisele, headele ühendustele, tootjate ja tarnijate mitmekesisusele ja püüame osaleda ka kuskil regioonis olevates suurprojektides või tahame me n-ö oma sajaprotsendilist varustuskindlust, maksame tohutu raha, et seda tekitada, kuid energiajulgeolekut meil ikkagi ei ole,” rääkis Olgo.

Tema sõnul peaks selle teema nüüd energiamajanduse arengukavas üles tõstatama ja läbi arutama. Millal selle kohta otsused vastu võetakse, sõltub juba majandusministeeriumist.

Taust

Elektritootmise üle arutlesid eile

majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman, keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist Jörgen Talkop, Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik, Eleringi juht Taavi Veskimägi, riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo, riigikontrolli auditijuht Airi Andresson ning riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattson.

Seotud lood

Sisuturundus

01.09.24, 13:47

Solina uue tootmishoone turvalahendus muudab tehase töö sujuvaks ja hoiab kokku aega ning raha

Augusti lõpus hakkas Saue vallas Laagris tööle rahvusvahelise toiduainetööstuse Solina uus 15 000 ruutmeetrine moodne tootmiskompleks. Selleks, et tehase logistika oleks sujuv, kiire ning turvaline, tegi Forus koostöös ettevõttega GoSwift nutika turvalahenduse. Lisaks hoolitseb Forus kogu territooriumi turvalisuse ja nõrkvoolusüsteemide hoolduse eest.