Riiklik lepitaja ootab meditsiinitöötajate streigi osalisi enda juurde. Streikijad ei soovi minna. Haigekassa ja riik aga jutule ei võta.
Tervishoiutöötajate palga- ja töötingimuste läbirääkimised on tänavu oktoobri keskpaigas tagasi seal, kus mullu samal ajal, vahendab arstide väljaanne Meditsiiniuudised.
26.05.2011
Eesti Arstide Liit (EAL) ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit (ETK) teatasid, et jätkavad kahe aasta eest pooleli jäänud üleriigilise kollektiivlepingu läbirääkimisi ning alustavad ka palgaläbirääkimisi.
Esitatud tingimustest leidis enim kõneainet soov tõsta arstide palga alammäära aastaks 2014 kehtiva määraga võrreldes 40% ehk 7,16 eurolt 12 eurole. Õdedele ja hooldajatele taheti 50%st palgatõusu (vastavalt 3,87 eurolt 7,70 eurole ja 2,11 eurolt 4,20 eurole).
01.06
Toimuma pidid läbirääkimised kollektiivlepingu üle, kuid Eesti Haiglate Liit (EHL) kohale ei tulnud, viidates asjaolule, et kehtib 2007. aastal EHLi, Eesti Õdede Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu ja valitsuse vahel sõlmitud kollektiivleping, millele keeldusid alla kirjutamast EAL ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit.
05.10
EAL ja ETK tegid riiklikule lepitajale avalduse kollektiivse töötüli lahendamiseks.
03.11 ja 21.12
Toimusid lepituskoosolekud, ent kompromissini ei jõutud. Lepitamine otsustati lõpetada eriarvamuste protokolliga.
05.01.2012
EALi ja EHLi esindajatel oli põhjust rõõmustada – sotsiaalministeeriumis jõuti kokkuleppele arstiteaduskonna riiklike lisaõppekohtade vajaduses: 2016. aastani võetakse vastu 140 tudengit ja 145 residenti aastas.
26.01
EAL, ETK, EHL ja riikliku lepitaja kt Henn Pärn allkirjastasid eriarvamuste protokolli. Sellega tekkis EALil ja ETK l õigus alustada oma õiguste kaitseks aktsioonidega, sealhulgas streigi ettevalmistamisega.
07.03
Toimus tervishoiuvaldkonna töötajate toetusstreik haridustöötajatele. Seisak kestis tund aega, sel ajal ei toimunud ambulatoorseid vastuvõtte, ei alustatud uusi plaanilisi lõikusi, uuringuid ega protseduure. Streigi ajal peeti haiglates kõnekoosolekuid.
18.05
Haigekassa nõukogu lükkas tagasi EALi ja ETK ettepaneku kasutada tervishoiutöötajate palga tõstmiseks vajaliku rahalise ressursina haigekassa jaotamata kasumit.
03.09
EALi volikogu otsustas koos ETKga korraldada tervishoiutöötajate streigi. Volikogu võttis eesmärgiks kollektiivlepingu sõlmimise arstide, õdede ja hooldajate töötasu alammäärade tõstmiseks ning töötingimuste parandamiseks. Moodustati streigikorralduskomitee.
13.09
Sotsiaalministeeriumis toimus ministeeriumi ja tervishoiuvaldkonna sotsiaalpartnerite kohtumine, kus ministeeriumi esindajad andsid ülevaate eelarve võimalustest. Minister ütles, et teeb haigekassa nõukogule ettepaneku arutada tervishoiutöötajate palga tõstmist 3–5% järgmisel aastal. Tervishoiutöötajate esindajaid see streigiplaanist loobuma ei pannud.
17.09
EAL ja ETK teatasid, et 1. oktoobril algab tervishoiuvaldkonna töötajate streik.
21.09
Haigekassa nõukogu analüüsis võimalusi tõsta tervishoiutöötajate palka. Otsustati, et 2013. aastast saab seda arstide puhul teha 3%, õdede ja hooldajate puhul aga 6%. EALi ja ETKd see pakkumine ei rahuldanud.
28.09
Viimane katse streiki ära hoida oli sotsiaalministeeriumi, EALi ja EHLi kohtumine, kus haiglate liit pakkus välja, et uuest aastast ei lisanduks tervishoiutöötajatele lisakoormust ning palk tõuseks kõigil 6,6%. EAL ja ETK pakkumist vastu ei võtnud.
01.10
Algas streik. Peatati plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud Tallinnas ITKs, LTKHs ja PERHis ja Tartus kliinikumis.
04.10
EALi, ETK ja EHLi läbirääkimised kestsid kokku üle kuue tunni, kuid lahendust siiski ei toonud. Nii ei olnud EHLil järgmisel päeval toimunud haigekassa erakorralisele istungile kaasa võtta konkreetseid ettepanekuid, mida arutada. Haigekassa nõukogu 5. oktoobri istungil tervishoiutöötajate palga tõstmisel uute otsusteni ei jõudnud.
08.10
Streigiga liitusid Pärnu, Kuressaare, Viljandi ja Narva haigla, kus peatati plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud. Tallinna haiglates ja TÜ Kliinikumis jätkus streik ambulatoorses eriarstiabis, ühtlasi peatati uute plaaniliste haigete vastuvõtt statsionaari ja päevaravisse.
10.10
Tervishoiutöötajate ja haiglajuhtide kohtumisel jõuti kokkuleppele, et esmase ambulatoorse visiidi puhul tuleb suurendada arsti ja õe tööaega 20% võrra ning iga statsionaari voodipäeva kohta 16% võrra. See vähendab töö intensiivsust ja võimaldab tegeleda patsiendiga põhjalikumalt. Hooldajate miinimumpalka sooviti tõsta 23%, õdedel 17,5% ja arstidel 11%.
11.10
Haigekassa nõukogu koosolekul anti haiglate liidule volitus arstide pakkumine suures osas vastu võtta tingimustel, et streik lõppeb ja palgatõusunõue rahuldatakse kahe aasta jooksul.
15.10
EAL ja ETK lükkasid EHLi pakkumise tagasi ja haiglate liit pöördus uuesti riikliku lepitaja Henn Pärna poole. Arstide liit keeldus aga lepitaja juurde minekust, kartes langeda juriidilisse lõksu: kui lepitusmenetlus on pooleli, siis streigiõigust ei ole. Pärn rõhutas, et tegu on vaid nõustamisega.
19.10
Haigekassas läbis esimese lugemise 2013. aasta ravikindlustuse eelarve, milles suurendatakse tervishoiutöötajate palgakomponenti kahe aasta jooksul keskmiselt 15% ja pikendatakse eriarsti esmast vastuvõttu viie minuti võrra.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.