Eesti finantsturgu laiendavad sammud ja Eestisse lisainvesteerimisvõimaluste pakkumine on tervitatav, kuid olulised on väga täpsed reeglid, lausus analüütik Maris Lauri.
"Igal juhul on oluline, mis on täpsemalt iga sellise tegevuse taga. Hüpoteekvõlakirjade puhul seega siis kinnisvara, mis nende tagatiseks on. Võib ju teha rämpsvõlakirju, mida nüüd kindlasti vaja pole, ja võib ka midagi kvaliteetset kokku saada. Seega peaksid reeglid olema väga täpsed, selged ja mittepainutatavad," kommenteeris Lauri.
Ta märkis, et oluline on ka võlakirjade emiteerimise eesmärk. "Kas soovitakse vabaneda pankade portfellis olevatest halbadest laenudest või hankida ressurssi laenude andmiseks. Hoiuste kasvu põhjal hinnates ei tohiks vähemalt praegu pankadel olla vajadust lisaressursi kaasamiseks, kuid tingimused võivad muutuda, näiteks kui tõesti Skandinaavia kinnisvaraturg läheb langusesse ning kaob ära ka võimalus sealt raha saada," sõnas Lauri.
Tänane Äripäev kirjutab, et Eestis tegutsevad pangad astuvad samme tekitamaks siia hüpoteekvõlakirja turgu, mis võib muuta soodsamaks fikseeritud intressiga laenud ja sobida investeerimiseks pensionifondidele. Tuleval nädalal on teema arutusel Eesti pangaliidus ning ka rahandusministeerium on valmis vajalikke seadusemuudatusi kaaluma. Äripäev küsib, kas ostaksite hüpoteekvõlakirju? Ja miks?
Seotud lood
Ütleme otse välja. Juba aastaid käib üks pimesikumäng Eesti ettevõtete ja inimeste raha hoidvate Rootsi pankurite ning Eesti valitsuse vahel.
Kawe Kapitali portfellihalduri ja juhatuse liikme Ago Lauri sõnul nõuab hüpoteekvõlakirjade turg tekkimiseks piisavas mahus selliseid laene ja ettevõtmist toetavaid seadusi.
Eilsel Eesti Pangaliidu juhatuse koosolekul arutati eelmisel nädalal Äripäevas kirjutatud hüpoteekvõlakirjade turule toomise teemat.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.